Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Lauka põhjas on turbamuda. Laukad on iseloomulikud rabadele. Laugaste kogumit nimetatakse laugastikuks.

Tavaliselt on aluka servad toitaineterikkamad kui keskkoht. Seda põhjustab lainetuse ja tuule pikaajalisel mõjul toimunud mineraliseerumine.

Toitainete kogunemine võib viia õõtsiku kujunemiseni laukale.

Laukavesi on tavaliselt pruunikas, toitainetevaene, huumusaineterikas ja düstroofne.

Eesti rabades on loendatud umbes 20 000 rabalaugast[1]. Eesti suurimaks laukaks võib pidada Väikest Loosalu järve Raplamaal (3,4 hektarit).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri