Vetla
See artikkel räägib külast. Perekonnanime kohta vaata artiklit Vetla (perekonnanimi). Vetla küla on küla Harju maakonnas Anija valla idaosas Jägala jõe ääres.
| Vetla | |
|---|---|
 Jägala jõgi ja Vetla küla (oktoobrer 2021) | |
| Pindala |
38,8 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
55 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
9248[3] |
| Koordinaadid | 59° 13′ N, 25° 27′ E |
  | |
 | |
_in_fog,_september_2021.jpg)
Vetla küla on esimest korda kirjalikult mainitud 1379. aastal. Toona saksakeelse nimega Vettevilge, tõenäoliselt Veteviljast tuletatuna, viitega vesiveskile – veski järgi sai küla hiljem nime.[4][5] 1694. aastal oli küla nimi juba Wetla, 1844 Wätla. 1977. aastal liideti Vetla külaga Taganurga küla.[6]Küla läbivad Perila–Jäneda tee ja Paunküla–Vetla tee.
Veski ja hüdroelektrijaam muuda
Vesiveski omanikuks sai 1920ndatel Hugo Pärnamäe, kes renoveerimistööde käigus asendas vesiratta Rootsist tellitud veeturbiinidega, mis töötasid nõukogude aja lõpuni – suurem turbiin andis elektrit ja aitas jahvatada jahu ning töös hoida saekaatrit, väiksema turbiini vooluga varustati talud kahe kilomeetri raadiuses. Veskimehe hooned asuvad veski vastas, kõrgel vasemkaldal. 2003. aastal ehitati veski juurde hüdroelektrijaam.[7][8] Paisu tõttu on Vetlas paisjärv.[9]
Sõjad muuda
Külas asuvad Vabadussõja mälestussammas ja Vabadussõjas hukkunute ühishaud, mis on arvatud ajaloomälestisteks. Sammas püstitati esimest korda 1932. aastal, 1940. aastal see lõhuti ja uputati jõkke, 1942. aastal toodi sammas välja ja pandi uuesti püsti, kuid nõukogude võimu ajal hävitati taas. Vetla lahingu 71. aastapäevaks jaanuaris 1990 paigaldati sammas uuesti vanale kohale.[7]
Sild muuda
Vetla raudbetoonist sild valmis 1932. aastal. Varem kasutati jõeületuseks koos veskipaisuga ehitatud puusilda, kuid too lagunes. Uus sild ehitati paisust eemale, tänapäevasele asukohale, Jüri-Peningi maanteele, mistõttu muutus ses kohas ka tee sirgemaks.[10] Sild õhiti taganeva punaväe poolt 1941. aastal ja liiklus toimus veepaisule rajatud ajutisel sillal. Praegune sild valmis 1960ndatel.[7]
Loodus muuda
Piirkonda ümbritsevad soised metsad. Läheduses asub Kakerdaja raba ja Kõrvemaa maastikukaitseala, samuti Taganurga (Rootsipere) mõhnastik, Eestis ainulaadne mandrijää servakuhjatiste vormi esinemine.[11][12]Vetla külas asub Anija valla kõrgeim tipp, 104 meetri kõrgune Määrasmägi.[13] Vetlas asub Kaeramäe Silmaallikas.
Kultuur muuda
Vetlas filmiti 2021. aasta augustis Serbia teleseriaali "Besa" märulistseene.[14]
Matkarajad muuda
Vetlat läbistavad ja selle läheduses on mitmed matkarajad: Kakerdaja loodusrada (7 km), Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee (870 km), Oandu-Aegviidu-Ikla matkarada (372 km), Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee (615 km).[15][16][17][18]
Pilte muuda
-
Vetla peenpalkidest bussipeatus 2021. aasta veebruaris
-
Vetla saekaater ja hüdroelektrijaam 2014. aastal. Jäädvustatud Jägala jõe sillalt
-
Vetla jõeorg 1978. aastal
-
Vetla paisjärv, pais, hüdroelektrijaam ja vesiveski. 02. veebruar 2021
-
Vetla Vabadussõja mälestussammas. 02. veebruar 2021
-
Vetla küla läbistab mitu matkarada, 13. veebruar 2021
-
Perila-Jäneda maantee Vetlas 1978
-
Perila-Jäneda maantee Vetlas 2021. aasta kevadel
-
Metskits 2020. aasta kevadel Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee Vetla lõigul
-
Vetla vesiveski ja möldritalu
-
Metssea emis ületab Vetlas poegadega maanteed
-
Vetla kirjaga kivi maantee ääres 2023. aastal
.jpg)
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 31.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Laansalu, Tiina (2014). "Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu" (PDF). Emakeele Seltsi aastaraamat 60. 118. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "[KNR] Eesti kohanimeraamat". EKI.ee. Vaadatud 19. juulil 2023.
- ↑ Laansalu, Tiina (2020). "Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire" (PDF). Tartu Ülikool. 13. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Vetla". Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vastseliina. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Kukk, Toomas (märts 2008). "Vetla veejõujaama juhtum". Eesti Loodus. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Vetla paisjärv". Keskkonnaregister. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Uus Eesti 22 juuli 1936". DIGAR Eesti artiklid. 22. juuli 1936. Vaadatud 19. juulil 2023.
- ↑ "Kakerdaja loodusrada". RMK. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ "Vetla küla". Eesti Giid. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Külli Koppelmaa. Anija valla kõrgeim tipp on hoopis 104meetrine Määrasmägi. Sõnumitooja, 1.02.2017
- ↑ Nõmm, Gerli (11. august 2021). "Eesti põldude vahel vändatakse Serbia populaarseimat teleseriaali". ERR. Vaadatud 12.08.2021.
- ↑ "Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Oandu-Aegviidu-Ikla haru". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Kakerdaja loodusrada". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru". RMK Loodusega koos. Vaadatud 27.02.2021.