Ava peamenüü
Avatud korpusega auruturbiin

Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks. Näiteks: vesi ‒ hüdroturbiin, veeaurauruturbiin, gaasgaasiturbiin või tuultuuleturbiin, ka tuulemootor.[1][2].

Energia muundamisest võtavad osa liikumatult kinnitatud staatori juhtlabad või düüsid, mis kiirendavad ja suunavad liikuva aine voolust, ning rootorile kinnitataud töölabad, millele voolus avaldab jõutoimet. Auru- ja gaasiturbiinid on enamasti mitmeastmelised (energia muundub mitmes jadamisi ühisel võllil asuva rootorite rõhuastmes)

Aktiivturbiinis mõjub töölabadele ainult nende vahel vooluse suuna muutumise põhjustatud jõud. Reaktiivturbiinis kandub töölabadele olulisel määral ka reaktiivjõud, mis tekib vooluse kiirenemisest labade vahel. Hüdro- ja gaasiturbiinid on enamasti reaktiivturbiinid, auruturbiinides kasutatakse eeskätt väikese reaktiivsusega aktiivtüüpi rõhuastmeid.

Et turbiinidel on suur pöörlemissagedus ja ei ole edasi-tagasi liikuvaid osi, on suhteliselt väikesest jõuseadmest võimalik saada suurt võimsust.[3]

Turbiini põhiosad on rootor, laba(d) ja düüs(id).

Turbiine kasutatakse näiteks tuuleelektrijaamade, hüdro- ja soojuselektrijaamade elektrigeneraatorite põhiliste jõumasinatena[2]. Turbiini kasutatakse laialdaselt reaktiivmootorites, turbokompressorites jm.

Turbiinide liigitamineRedigeeri

Eristatakse auru-, gaasi-, tuule- ja hüdroturbiine, millel kõigil on mitu alatüüpi.

AuruturbiinidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Auruturbiin

GaasiturbiinidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Gaasiturbiin

HüdroturbiinidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Hüdroturbiin

Hüdroturbiinide põhiliigid:

TuuleturbiinidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1]
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia 9. köide, 1996.
  3. Eesti Entsüklopeedia EE 9, Tallinn, 1996, lk. 622

VälislingidRedigeeri