Turbiin
Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks. Näiteks: vesi ‒ hüdroturbiin, veeaur ‒ auruturbiin, gaas ‒ gaasiturbiin või tuul ‒ tuuleturbiin, ka tuulemootor.[1][2].
Energia muundamisest võtavad osa liikumatult kinnitatud staatori juhtlabad või düüsid, mis kiirendavad ja suunavad liikuva aine voolust, ning rootorile kinnitataud töölabad, millele voolus avaldab jõutoimet. Auru- ja gaasiturbiinid on enamasti mitmeastmelised (energia muundub mitmes jadamisi ühisel võllil asuva rootorite rõhuastmes)
Aktiivturbiinis mõjub töölabadele ainult nende vahel vooluse suuna muutumise põhjustatud jõud. Reaktiivturbiinis kandub töölabadele olulisel määral ka reaktiivjõud, mis tekib vooluse kiirenemisest labade vahel. Hüdro- ja gaasiturbiinid on enamasti reaktiivturbiinid, auruturbiinides kasutatakse eeskätt väikese reaktiivsusega aktiivtüüpi rõhuastmeid.
Et turbiinidel on suur pöörlemissagedus ja ei ole edasi-tagasi liikuvaid osi, on suhteliselt väikesest jõuseadmest võimalik saada suurt võimsust.[3]
Turbiini põhiosad on rootor, laba(d) ja düüs(id).
Turbiine kasutatakse näiteks tuuleelektrijaamade, hüdro- ja soojuselektrijaamade elektrigeneraatorite põhiliste jõumasinatena[2]. Turbiini kasutatakse laialdaselt reaktiivmootorites, turbokompressorites jm.
Turbiinide liigitamine
muudaEristatakse auru-, gaasi-, tuule- ja hüdroturbiine, millel kõigil on mitu alatüüpi.
Auruturbiinid
muuda
Pikemalt artiklis Auruturbiin
Gaasiturbiinid
muuda- Pikemalt artiklis Gaasiturbiin
Hüdroturbiinid
muuda- Pikemalt artiklis Hüdroturbiin
Hüdroturbiinide põhiliigid:
- vesiratas
- kopp- ehk Peltoni turbiin (vesiratta arendus)
- radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin
- pöördlabaline ehk Kaplani turbiin
Tuuleturbiinid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1]
- ↑ 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia 9. köide, 1996.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia EE 9, Tallinn, 1996, lk. 622