Gaasiturbiin on soojusmootor, milles rõhu all oleva kõrgtetemperatuurilise gaasi potentsiaalne energia muundub esmalt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. Gaasiturbiin koos sellega samal võllil oleva õhukompressori ja nende vahel paikneva põlemiskambriga moodustab gaasiturbiinseadme.[1] Gaasiturbiinist kõneldes mõeldakse harilikult niisugust tervikseadet.

Vaade tööstusliku gaasiturbiini rootorile

Turbiini telje ümber paiknevasse põlemiskambrisse pihustatakse kütusepumbaga gaas- või vedelkütus ja antakse kompressorist suruõhk, mida põlev kütus kuumutab. Kambrist pidevalt väljuv põlemisgaas suunatakse turbiini rootori labadele, kus gaas paisudes paneb rootori pöörlema. Turbiinseadme käivitamisel süüdatakse küttesegu süüteküünlaga, edasi jätkub põlemine iseseisvalt.

Gaasiturbiin on diiselmootoriga võrreldes ehituselt palju kompaktsem, kuid kasutegur on madalam, sest suur osa arendatavast võimsusest kulub turbiiniga samal võllil töötava kompressori käitamiseks. Kasuteguri tõstmiseks rakendatakse suurtes seadmetes soojuse regeratsiooni (põlemisõhu eelsoojendamist turbiinist väljuva gaasiga), õhu astmelist kokkusurumist koos vahejahutusega, samuti põlemisgaasi mitmeastmelist paisumist koos kütuse järkjärgulise põletamisega.[1] Nii saavutatakse kasutegur üle 40 %.

Gaasiturbiine kasutatakse soojuselektrijaamades, laevadel, lennukitel, veduritel jm.

Välislingid

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 ENE 3. köide, 1988