Kompressor (lad compressio 'kokkusurumine') on mootori võllilt/väntvõllilt (mehaaniliselt) käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks. Kokkusurumise ehk komprimeerimisega suureneb gaasi rõhk, millega kaasneb adiabaatiline temperatuuri tõus. Kompressori ajamiks (käitavaks jõuallikaks) on tavaliselt elektrimootor, sisepõlemismootor või turbiin. Gaasi komprimeerimise tehnika tugineb samadele tööpõhimõtetele, mida rakendatakse pumpades (aine teisaldamise seadmetes).

Parameetrid

muuda
 
Kolbkomressori tööpõhimõte
 
Kruvikompressori rootorid
 
Telgkompressor labamasin
 
Kolbkompressor koos suruõhumahutiga
 
Külmiku kompressor

Kompressorite peamised iseloomustussuurused SI ühikutes:

  • väljuva gaasi rõhk MPa;
  • kompressiooniaste ehk rõhutõusuaste (väljuva ja siseneva gaasi rõhkude suhe);
  • tootlikkus m3/s;
  • võimsus kW.

Kompressorite liigitus[1][2]

muuda

Tööpõhimõtte järgi (laiemalt levinud tüübid):

  • kolbkompressor – suletud ruumis (silindris) surub gaasi kokku edasi-tagasi liikuv kolb;
  • kruvikompressor − gaasi edastatakse pöörlevas hammasmehhanismis kruvijooneliselt; hambumises olevad kruvikujulised rootorid suruvad pööreldes sisseimetavat gaasi kokku;
  • telg- ehk aksiaalkompressor – labamasin, kus labadega rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub kokkusurutavale gaasile üle piki rootori telge sihiliselt;
  • tsentrifugaalkompressor – labamasin, kus labadega rootori pöörlemisel kokkusurutavale gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse;
  • jugakompressor − gaasi komprimeerib kiireneva gaasijoa kineetiline energia (nagu jugapumbas).

Väljuva gaasi rõhu järgi:

  • vaakumkompressor – vt vaakumpump;
  • madalrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 0,1−1,0 MPa;
  • keskrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 1,0−10 MPa;
  • kõrgrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 10−100 MPa;
  • ülikõrgrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga üle 100 MPa.

Suure töörõhu saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kompressoreid.

Tootlikkuse järgi:

  • väikese tootlikkusega – kuni 0,1 m3/s;
  • keskmise tootlikkusega – kuni 0,1−1,0 m3/s;
  • suure tootlikkusega – üle 1,0 m3/s.

Õhukompressorid

muuda

Suruõhu saamiseks (õhu komprimeerimiseks) kasutatakse peamiselt kolb- ja kruvikompressoreid.

Suruõhku kasutatakse suruõhutööriistade käitamiseks (naela- ja klambripüstolid, mutrikeerajad, lihvijad), värvi- ja lakipihustites, rehvide täitmiseks, pindade puhastamiseks jm.

Õhukompressorite põhiparameetrid (praktikas kasutatavates ühikutes):

Madala müratasemega on kruvikompressorid. Labori kompressorid võivad olla eriti vaiksed ja mitmed neist on ka saadaval koos tõhusate filtreerimis- ja kuivatussüsteemidega.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ENE 4. köide, 1989
  2. "Kompressor" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2004. Vaadatud 21. märtsil 2017.

Välislingid

muuda