SI
|
See artikkel räägib mõõtühikute süsteemist; lühendi teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SI (täpsustus). |
SI [sii] (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960. aastal Pariisis toimunud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (CGPM) otsusega. Rahvusvaheliselt korraldab ühtse ühikusüsteemi rakendamist Peakonverentsi Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo (Bureau International des Poids et Mesures, BIPM), mille reeglistiku (SI-Brochure) 9. trükk ilmus 2019. aastal.[1]
(värvid väljendavad aastaid, mil süsteem kasutusele võeti).
SI-süsteem on kasutusel kõigis maailma maades, välja arvatud USAs (kus see on traditsiooniliste ühikute kõrval küll lubatud, kuid mitte kohustuslik), samuti Myanmaris.
Eestis kehtib SI-süsteem eelissüsteemina 1963. aastast ja kohustuslikuna 1982. aastast.[2]
Aluspõhimõtted
muudaSI-süsteem põhineb meetermõõdustikul, mille Prantsuse teaduste akadeemia võttis kasutusele juba 18. sajandi lõpus CGS-süsteemina (põhiühikud sentimeeter, gramm, sekund). Kõiki väiksemaid ja suuremaid ühikuid moodustatakse meetermõõdustikus kümnendeesliidete abil.
SI-süsteemi loomisel on rakendatud järgmisi põhimõtteid.
- SI ühikud on ühtsed kõikidel mõõtmisaladel. Näiteks džauli kasutatakse mehaanilise energia, termilise energia, elektrienergia, keemilise energia ja ka töö mõõtmiseks (endise jõukilogramm-meetri, kalori, vatt-tunni, hobujõud-tunni, ergi jt asemel).
- SI on üldine: see hõlmab teaduse, tehnika ja majanduse kõiki harusid, ei vaja mingisuguseid muid ühikuid ja on kõlblik iga liiki mõõtmisteks.
- SI on koherentne ehk seostatud, st tuletatud mõõtühikute võrrandites on võrdetegur alati dimensioonita suurus ja võrdne ühega. SI ühikute kasutamisel lihtsustuvad ka paljud võrrandid ja graafikud, sest langeb ära vajadus üleminekutegurite järele. Selle tõttu muutuvad arusaadavamaks füüsikalised seaduspärasused.
- SI on ratsionaliseeritud, st peamistes valemites puudub kordaja või . See sisaldub ainult avaldistes, kus esineb sfääriline või teljeline sümmeetria.
Põhiühikud
muuda
Pikemalt artiklis SI-süsteemi põhiühikud
Rahvusvahelises suuruste süsteemis ISQ on valitud põhisuurusteks seitse füüsikalist suurust: aeg, pikkus, mass, elektrivoolu tugevus, temperatuur, ainehulk ja valgustugevus. Nende põhisuuruste mõõtühikud on ühtlasi SI-süsteemi põhiühikud. Järgmises tabelis on põhiühikud esitatud selles järjestuses, nagu neid on defineeritud.
| Põhisuurus | Suuruse tähis | Põhiühik | Ühiku tähis |
|---|---|---|---|
| aeg | t | sekund | s |
| pikkus | l | meeter | m |
| mass | m | kilogramm | kg |
| voolutugevus | I | amper | A |
| temperatuur | T | kelvin | K |
| ainehulk | n | mool | mol |
| valgustugevus | Iv | kandela | cd |
Kõigi muude füüsikaliste suuruste mõõtühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks, need on määratud põhiühikute astmete korrutisena.