Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõõtühikute süsteemist; lühendi teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SI (täpsustus)

Seitse SI-süsteemi põhiühikut
Tähis Nimetus Suurus
s sekund aeg
m meeter pikkus
kg kilogramm mass
A amper elektrivoolu tugevus
K kelvin temperatuur
mol mool ainehulk
cd kandela valgustugevus

SI [sii] (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960. aastal Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.

SI-süsteem põhineb 7 füüsikalise põhisuuruse (aeg, pikkus, mass, elektrivoolu tugevus, temperatuur, ainehulk ja valgustugevus) mõõtühikutel, mida nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänuid füüsikaliste suuruste mõõtühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963. Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.[1]

AluspõhimõttedRedigeeri

SI-süsteemi loomisel on rakendatud järgmisi põhimõtteid.

  1. SI-süsteemi ühikud on ühtsed kõikidel mõõtmisaladel. Näiteks ühik džaul (J) on ühtne iga liiki (mehaanilise, termilise, elektrilise, keemilise) energia ja ka töö mõõtmiseks (endise jõukilogramm-meetri, kalori, vatt-tunni, hobujõud-tunni, ergi jne asemel).
  2. SI-süsteem on universaalne: see hõlmab teaduse, tehnika ja majanduse kõiki harusid, ei vaja mingisuguseid muid ühikuid ja on kõlblik iga liiki mõõtmisteks.
  3. SI-süsteem on koherentne ehk seostatud, st kõikides füüsikalistes võrrandites, mis määravad tuletatud mõõtühikuid, on võrdetegur alati dimensioonita suurus ja võrdne ühega. SI-süsteemi mõõtühikute kasutamisel lihtsustuvad ka paljud võrrandid, nomogrammid ja graafikud, sest langeb ära vajadus üleminekutegurite järele. Selle tõttu muutuvad arusaadavamaks füüsikalised seaduspärasused ning kujuneb lihtsamaks üld- ja eriainete õppimine ja õpetamine.
  4. SI on ratsionaliseeritud, st peamistes valemites puudub kordaja   või  . See sisaldub ainult avaldistes, kus esineb sfääriline või teljeline sümmeetria.

Rahvusvaheline suuruste süsteemRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rahvusvaheline suuruste süsteem

Füüsikalised suurused mida esitatakse SI mõõtühikutega on defineeritud rahvusvahelises suuruste süstemis (International System of Quantities, ISQ). Antud süsteem tugineb iga seitsme SI-süsteemi põhiühiku poolt esitatava füüsikalise suuruse defineerimisel. Teised suurused nagu pindala, rõhk ja elektriline takistus tuletatakse põhisuurustest selgete ja üksteisega ühtivate võrrandite abil. Seega defineerib ISQ suurused mida mõõdetakse SI-ühikutes.[2] ISQ on defineeritud rahvusvahelises standardis ISO/IEC 80000 mis valmis aastal 2009 ISO 80000-1 avaldamisega.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mõõteseadus
  2. "1.16". International vocabulary of metrology – Basic and general concepts and associated terms (VIM) (trükk: 3rd). International Bureau of Weights and Measures (BIPM): Joint Committee for Guides in Metrology. 2012. 
  3. S. V. Gupta, Units of Measurement: Past, Present and Future. International System of Units, p. 16, Springer, 2009.