Amper

Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust. Amper on ka magnetomotoorjõu ehk magneetimisergutuse mõõtühik.

Amper on nimetuse saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i (1775–1836) järgi.

Ampri määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 · 10⁻¹⁹, ühik kulon (C) ehk ampersekund (A · s), kus sekund on määratletud tseesium-133 sageduse $\Delta \nu _{\text{Cs}}$ alusel.

Selle definitsiooni võttis Kaalude ja Mõõtude Peakonverents vastu 2018. aastal ja see kehtib alates 20. maist 2019.

Voolutugevus on 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib sekundis 1 kulon ehk 1/(1,602 176 634 · 10⁻¹⁹) ≈ 6,2 · 10¹⁸ elementaarlaengut (elektroni):

$1\,\mathrm {A} =1{\frac {\mathrm {C} }{\mathrm {s} }}=1\,\mathrm {C} \cdot \mathrm {s} ^{-1}$.

Eelmine definitsioon

Ampri 1948. aasta definitsiooni selgituseks

Kaalude ja Mõõtude Peakonverents kehtestas 1948. aastal järgmise ampri definitsiooni: amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis, läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2 · 10⁻⁷ njuutonit juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta. Kui vool elektrijuhis on 1 amper, siis läbib juhi ristlõiget igas sekundis elektrilaeng 1 kulon:

$1\,\mathrm {A} =1{\frac {\mathrm {C} }{\mathrm {s} }}=1\,\mathrm {C} \cdot \mathrm {s} ^{-1}$.

Vaata ka

• SI-süsteemi põhiühikud