Ava peamenüü

Meetermõõdustik on füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, millele pandi alus 1790. aastatel Prantsusmaal. Meetermõõdustikul rajanevad mitmed ühikusüsteemid (CGS, MKSA jt), mida on järk-järgult edasi arendatud tänapäeval üleilmselt kasutusel olevaks SI-süsteemiks.

Meetermõõdustiku igas süsteemis on kindel arv täpselt defineeritud põhiühikuid. Nende kaudu määratletakse süsteemi muud ühikud. Iga füüsikalise suuruse ühikust suuremate ja väiksemate ühikute nimetused moodustatakse detsimaaleesliidete ehk kümnendkordsete eesliidete abil.[1]

Meetermõõdustik kehtestati kohustusliku süsteemina kõigepealt 1840. aastal Prantsusmaal ja seejärel põhiliselt 1870. aastatel mujal Euroopas. Eestis hakkas meetermõõdustik kehtima 1. jaanuaril 1929. Tänapäeval on meetermõõdustik SI-süsteemina kasutusel kõigis maailma maades, välja arvatud USAs, kus see on traditsiooniliste ühikute kõrval küll lubatud, kuid mitte kohustuslik.

Ühikusüsteemide rahvusvaheline ühtlustamine on loonud aluse füüsikaliste suuruste ja ühikute üheti mõistmiseks, mis on oluline nii teaduses ja tehnoloogias kui ka majanduses ja kaubanduses.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 6. köide, 1992

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri