Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata sekund (geomeetria); intervalli kohta muusikas vaata sekund (muusika).

Sekundise taktiga pendelkell

Sekund on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks. Sekundi tähis on s.

Sõna ’sekund’ tuleb ladina keele väljendist pars minuta secunda (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – pars minuta prima – on minut).

Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).

DefinitsioonRedigeeri

Sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodiga (temperatuuril 0 K).

Nii defineeris rahvusvahelise aatomiaja sekundi 1967. aastal XIII Vihtide ja Mõõtude Peakonverents. Põhiolekus on ergastatud aatomi energianivoode peenstruktuur määratud aatomituuma magnetmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikmõjuga. Üleminek ühelt nivoolt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav kiirgus) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. Tingimus T = 0 K väljendab seda, et aatomile ei mõju välised väljad.

Aatomiaja sekund ehk aatomisekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Kaks astronoomi USA observatooriumist USNO ja kaks astronoomi Teddingtoni (Inglismaa) uurimisasutusest National Physical Laboratory määrasid aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel.

Defineerimise ajaluguRedigeeri

Kuni 1956. aastani defineeriti sekundit Maa pöörlemise kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast (60 s × 60 min × 24 h = 86 400 sekundit).

1956. aastal defineeris Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee sekundi Maa tiirlemise kaudu ümber Päikese ühel kindlal epohhil, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut määratleda. Maa liikumist kirjeldati Newcombi päikesetabelite järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi J1900 jaoks 18. ja 19. sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)

Niiviisi defineeritud efemeriidisekund on 1/31556925,9747 troopilise aasta keskmisest pikkusest epohhil J1900 (Juuliuse kalendri järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00). Selle definitsiooni ratifitseeris XI Vihtide ja Mõõtude Peakonverents (1960).

Vaata kaRedigeeri