See artikkel räägib ühikust; jõe kohta vaata artiklit Kelvini jõgi.

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Kelvini määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi fikseeritud arvväärtus 1,380 649 · 10–23 väljendatuna ühikutes J · K–1 ehk kg · m2 · s–2 · K–1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud Plancki konstandi , valguse kiiruse ja tseesium-133 sageduse alusel.[1]

1 kelvin vastab termodünaamilise temperatuuri niisugusele muutusele, mis kaasneb termilise energia muutusega 1,380 649 · 10−23 džauli võrra.

Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaala muuda

Kelvini temperatuuriskaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur. Absoluutsel skaalal saab temperatuurinäit olla ainult positiivne. Selle skaala võttis 1851. aastal kasutusele inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin).

Kelvini temperatuuriskaala kraad on väärtuselt võrdne Celsiuse skaala kraadiga: 1 K = 1 °C. Seega temperatuuri   muutus väljendatuna kelvinites võrdub arvuliselt temperatuuri t muutusega Celsiuse kraadides:

 

Temperatuur   Kelvini skaalal ja temperatuur   Celsiuse skaalal on omavahel seotud järgmiselt:

  [K] = t [°C] + 273,15; näiteks temperatuurile   = 30 °C vastab absoluutsel skaalal 30 + 273,15 = 303,15 K
  [°C] =   [K] − 273,15; näiteks temperatuurile   = 300 K vastab Celsiuse skaalal 300 – 273,15 = 26,85 °C

Enne 1967. aastat kasutati kelvini (tollal nimetati seda Kelvini kraadiks) tähisena °K.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda