Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda[1][2].

Kiirgus ja kvantmehaanika muuda

Kvantmehaanika lainelis-korpuskulaarse dualismi käsituse kohaselt on kiirgus tõlgendatav nii osakeste (korpusklite) liikumisena kui ka lainete levimisena. Seega võib elektromagnetkiirgust käsitada osakeste (footonite) voona ja korpuskulaarkiirgust (nt alfa-, beeta- või neutronkiirgust) lainena.[3]

Kui kiirgusosakestel on nii suur energia, et nad on võimelised aatomeid või molekule ioniseerima, s.t neist elektrone eemaldama, siis on tegemist ioniseeriva kiirgusega.

Kiirguse liigid Elementaarlaeng Seisumass
(MeV/c2)
Elektromagnetkiirgus Mitteioniseeriv kiirgus Raadiolained 0 0
Mikrolained
Submillimeeterlained
(terahertskiirgus)
Infrapunakiirgus
Nähtav kiirgus (valgus)
Ultraviolettkiirgus
Kaudne ioniseeriv kiirgus Kaug-ultraviolettkiirgus
Röntgenikiired (X-kiired)
Gammakiirgus
Korpuskulaarkiirgus
(aineosakeste voog)
Neutron 0 940
Otsene ioniseeriv kiirgus Elektron (radioaktiivne β-osake) –1 0,511
Positron (radioaktiivne β-osake) +1 0,511
Müüon –1 106
Prooton +1 938
Ioon 4He (radioaktiivne α-osake) +2 3730

Kiirguse teisi näiteid muuda

Lisaks võib nimetatakse kiirguseks veel:

  • akustiline kiirgusː helilainete edastamine heliallika poolt keskkonda ehk helilainete kiirgumine heliallikast.
  • gravitatsiooni kiirgus ehk kiirgus, mis esineb gravitatsioonilainete või aegruumi kumerustes virvendusena.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Weisstein, Eric W. "Radiation". Eric Weisstein's World of Physics. Wolfram Research. Vaadatud 11.01.2014.
  2. "Radiation". The free dictionary by Farlex. Farlex, Inc. Vaadatud 11.01.2014.
  3. ENE 4. köide, 1989