Ava peamenüü

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materjaalsesse keskkonda[1][2]. Kvantmehaanika lainelis-korpuskulaarse dualismi käsituse kohaselt on kiirgus tõlgendatav nii osakeste (korpusklite) liikumisena kui ka lainete levimisena. Seega võib elektromagnetkiirgust käsitada osakeste (footonite) voona ja korpuskulaarkiirgust (nt alfa-, beeta- või neutronkiirgust) lainena.[3]

Kui kiirgusosakestel on nii suur energia, et nad on võimelised aatomeid või molekule ioniseerima, s.t neist elektrone eemaldama, siis on tegemist ioniseeriva kiirgusega.

Kiirguse liigid Elementaarlaeng Seisumass
(MeV/c2)
Elektromagnetkiirgus Mitteioniseeriv kiirgus Raadiolained 0 0
Mikrolained
Submillimeeterlained
(terahertskiirgus)
Infrapunakiirgus
Nähtav kiirgus (valgus)
Ultraviolettkiirgus
Kaudne ioniseeriv kiirgus Kaug-ultraviolettkiirgus
Röntgenikiired (X-kiired)
Gammakiirgus
Korpuskulaarkiirgus
(aineosakeste voog)
Neutron 0 940
Otsene ioniseeriv kiirgus Elektron (radioaktiivne β-osake) –1 0,511
Positron (radioaktiivne β-osake) +1 0,511
Müüon –1 106
Prooton +1 938
Ioon 4He (radioaktiivne α-osake) +2 3730

Lisaks viimastele on veel olemas:

ViitedRedigeeri

  1. Weisstein, Eric W. "Radiation". Eric Weisstein's World of Physics. Wolfram Research. Vaadatud 11.01.2014. 
  2. "Radiation". The free dictionary by Farlex. Farlex, Inc. Vaadatud 11.01.2014. 
  3. ENE 4. köide, 1989

Vaata kaRedigeeri