Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev arhiiviasutus.[1]

Arhiiv on ka rahvusarhiivi struktuuriüksus filmiarhiivi ja digitaalarhiivi mõistes.

Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum.

Arhivaalide korrastamist, kirjeldamist ja nende üleandmine arhiivi nimetatakse arhiveerimiseks ehk arhiivimiseks.

Avalikud arhiivid muuda

Avalikud arhiivid on vastavalt arhiiviseadusele Rahvusarhiiv ja kohalike omavalitsuste (Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv) arhiivid. Aastail 1999–2011 kuulusid rahvusarhiivi koosseisu ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja maa-arhiivid (hiljem regionaalsed osakonnad), mis alates 2016. aastast on rahvusarhiivi osakonnad keskustega Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas.

Rahvusarhiivi filmiarhiivis[2] säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, dokumentaal-, muusika-, mängu-, anima-, reklaam- ja amatöörfilme.

Avalik arhiiv on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses. Avalik arhiiv tagab arhivaalide juurdepääsu.

Rahvusarhiivi peahoone Noora asub Tartus[3]. Peahoone avati 2017. aasta algul.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Saatus on arhiveeritud kapid
  2. "filmiarhiiv".
  3. "Noora".

Välislingid muuda

Arhiivid