Kürble mõis

Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhja piirkonnas Ipiku vallas Ķirbēnis.

Laatre mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisasüda on kaardil tähistatud Laatre mõisa (number 63) koosseisus

AjaluguRedigeeri

Mõis moodustus poole adramaa suurusest maatükist ja selle juurde kuulunud Ķirbēni külast, mille Albrecht Plater aastal 1639 Ruhja jutlustajale Kleinschmidtile müüs, ning Virķēne mõisale kuulunud maatükist, mille Kleinscmidt järgmisel aastal Michael Engelhardtilt ostis. Aastal 1724 müüs leitnant Ceumern selle mõisa kapten Löwensternile. Hiljem kuulus see õukonnakohtu assessorile Fischerile, Eberhard Gustav Possele ja Christian Gränbergile. Viimase lesk Eva Hedwig Gränberg müüs mõisa 16 000 hõberubla eest aastal 1793 Wilhelmine Dorothea Alderlingile. Too pantis mõisa Anna Elisabeth Weißmannile, kes aastal 1789 oma pandiõigused 20 0000 hõberubla eest Carl Reinhold Ungernile loovutas. Temalt läks mõis aastal 1800 Arel Reinhold von Oettingeni valdusesse, hinnaks 23 500 hõberubla. Too pantis mõisa aastal 1822 Anton Johann von Engelhardtile, hinnaks 13 071 hõberubla.[1]

Aastal 1824 omandas mõisa 13 071 hõberubla eest Richard Bruno von Samson-Himmelstiern. Aastal 1834 läks mõis tema nimele ja siis pantis ta selle ise 18 000 rubla eest Alexander von Rennenkampffile. Kui mõis tolle omandisse läks, müüs ta selle 26 500 rubla eest aastal 1859 Georg Constantin von Strykile.[2]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5/8 adramaad, sellele allus 49 mees- ning 52 naishinge.[3] Aastal 1688 oli mõisa suurus 1 ja 3/8 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 3/8, aastal 1757 aga 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 1 ja 7/10 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 1 ja 7/10, aastal 1881 aga 1 ja 33/80, lisaks allus mõisale 2 ja 18/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 131-132
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 205.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.