Ipiku vald
Ipiku vald (läti keeles Ipiķu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas Eesti piiri ääres. Vald piirneb Vilpulka ja Ramata valla ning Viljandi maakonna Mulgi vallaga (varem Abja vallaga).
| Ipiku vald | |
|---|---|
| läti Ipiķu pagasts | |
| Pindala: 67,43 km² | |
Elanikke: 156 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,3 in/km² | |
| Keskus: Ipiku | |
 |
Valla pindala on 67,43 km² ja elanike arv 270 (2010). Ipiku vallas asub Läti kõige põhjapoolsem punkt. Seda tähistab punkti koordinaatidega kivi endises Ipiku piiripunktis. Vallavanem on Iveta Buņķe.[2]
Ajalugu
muuda
1935. aastal oli Valmiera maakonda kuuluva Ipiku valla pindala 54 km² ning seal elas 832 elanikku. 1945. aastal liideti Ipiku vald Mežgaļi vallaga ja 1949. aastal vald likvideeriti. Seejärel kuulus Ipiku külanõukogu 1949–1959 Rūjiena ja pärast 1959. aastat Valmiera rajooni. Ipiku külanõukogu liideti 1951. aastal varem likvideeritud Mežgaļi külanõukogu ja 1971. aastal Ramata külanõukogu Rosme kolhoosi territooriumiga. 1990. aastal moodustati külanõukogust taas vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda.
1997. aastal suleti Riia–Ipiku raudteeliin, mis oli ühenduses Valka–Pärnu liiniga. Ipiku valda jäi kaks raudteejaama: Ipiku ja Kirbla.
Loodus
muudaLäbi valla voolavad Ramata ja Sapraša jõgi. Samuti on valla territooriumil väike Tīta järv (4,5 ha, peaaegu kinnikasvanud). Vald jääb Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala territooriumile. Vald jääb Tālava madalikule, ent seda liigendavad arvukad voored. Neist kõrgeim on Tīta mägi (84,3 m). Metsade all on 30,8 % valla territooriumist.[3]
Kaitstavad objektid
muudaKohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Roči rändrahn (pikkus 4,5 m, kõrgus 1,6 m), Vecmangi tamm (ümbermõõt 4,6 m), Roči kuusk ja Kārlis Ulmanise istutatud tamm. looduskaitse all on ka Mišļi kask ja Māzerise kask.[4] Regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised on Veckābuļi keskaegne kalmistu ja Ķirbele keskaegne kalmistu.[5]
Tuntud elanikke
muudaIpiku vallas on sündinud Kārlis Reinholds Zariņš, Läti diplomaat, saadik Eestis 1930–1933, saadik Suurbritannias ja Läti Vabariigi välisminister 1931–1933.
Ipiku külas veetis oma lapsepõlve ja elu viimase kolmandiku Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija Rein Sepp.
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 188 lätlast, 3 venelast, 9 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 9 leedulast.[6]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[7] |
|---|---|---|
| Ipiku | vidējciems | 87 (2022) |
| Ipiķu skola | mazciems | 14 (2018) |
| Ķirbēni | mazciems | 24 (2018) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2024.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 359 lk.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 7,0 7,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra
Välislingid
muuda
Ipiku vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis