Põhja-Ruhja kihelkond
Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Ajalugu
muudaPõhja-Ruhja kihelkond moodustati 1889. aastal Ruhja kihelkonna jagunemisel Põhja-Ruhja ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks oli Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.[1] Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.
Põhja-Ruhja kihelkonna mõisad
muuda- Araksti (Arras, varem Herimoise) rüütlimõis
- Dīķeri (Puderküll) rüütlimõis
- Jaunmuiža (Radenhof-Neuhof, varem Neuhof) riigimõis
- Ķoņi (Königshof, varem Nauküll) rüütlimõis
- Kürble ehk Ķirbeņi (Kürbelshof, ka Kirbel) rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis
- Laatre ehk Plātere (Moiseküll) rüütlimõis
- Lode (Metzküll) rüütlimõis
- Põhja-Ruhja ehk Ziemeļrūjiena (Pastorat Nord-Rujen) kirikumõis
- Ternēja (Rujen-Torney) riigimõis
- Ööbiku ehk Ipiķi (Ippik) rüütlimõis
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 528.
Kirjandus
muuda- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 528.
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 367-372.