Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.

Mõistet kasutatakse järgmistes, omavahel seotud tähendustes:

  • õigusharidust omav isik, sõltumata sellest, kas ta töötab õigusalal;
  • juriidilise iseloomuga tööd tegev isik, sõltumata sellest, kas ta omab õiguslikku haridust;
  • õigusteadlane. See tähendus on valdav angloameerika kultuuri- ja õigusruumis.

EtümoloogiaRedigeeri

Sõna "jurist" on tuletatud ladina sõnast ius (jus; omastav iuris (juris)) 'õigus'.

Juristi haridus EestisRedigeeri

Juristide haridus hetkel Eestis on õigusteaduse magister.

Enne nõukogude okupatsiooni juristi hariduse tiitel oli sarnane Skandinaavia riigidele ehk cand.jur. Näiteks president Konstantin Pätsil oli Tartu Ülikoolist omandatud cand. jur. kraad. Kraad tuleneb ajaloost, Eesti on olnud sajandeid Skandinaavia mõju all, näiteks kuuludes Taani kuningriigi.

Juristi haridus teistes põhjamaadesRedigeeri

IslandiRedigeeri

Islandis juristi haridus on ML í lögfræði (mag. jur.).

RootsiRedigeeri

Rootsis juristi haridus on Juristexamen mis lõpetatakse tavaliselt pärast nelja ja poole aasta pikkust õppimist. Varem juristi haridus oli Juris kandidatexamen (jur. kand.).

SoomeRedigeeri

Soomes kõrgem haridus õigusteaduses on Oikeustieteen maisteri (OTM) (rootsi keeles: Juris magister, JM) mis saadakse pärast viieaastast õigusteaduse õpinguid. Soomes oli varem kasutusel Oikeustieteen kandidaatti kraad (OTK) (rootsi keeles: Juridisk kandidatexamen, jur. kand.).

TaaniRedigeeri

Taanis õigusteaduse kõrgem haridus Juridisk kandidateksamen (cand. jur.) saadakse pärast viieaastast õpinguid.

NorraRedigeeri

Norras õigusteaduse kõrgem haridus on Magister i Rettsvitenskap (master i jus) mis omandatakse pärast viieaastast õigusõpet. Varem Norras oli ka cand.jur.

LiigitusRedigeeri

Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi (õigusloome, kehtiva õiguse rakendamine, õigusemõistmine) saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena:

  1. õigusteadlased-teoreetikud,
  2. advokaadid, prokurörid, notarid jt
  3. kohtunikud.