Ava peamenüü

Ungern-Sternbergi palee

Ungern-Sternbergi palee on aastatel 1865–1868 krahv Ewald Ungern-Sternbergile, Tallinnas Toompeal ehitatud esindushoone ja linnaresidents. Hoone aadress on Kohtu tänav 6.

Ungern-Sternbergi palee
Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG
Üldinfo
Asukoht Tallinn, Toompea
Ehituse algus 1865
Ehituse lõpp 1868
Aadress Kohtu tänav 6/Pikk jalg 12, Tallinn
Projekt ja ehitus
Arhitekt Martin Gropius

Krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824–1899) oli Suuremõisa, Kärdla, Soonlepa, Partsi, Vilivalla, Ungru, Võnnu, Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, Lauka ja Reigi mõisnik ning lisaks oli tema abikaasa Adele (sünd. Stackelberg) Elistvere mõisa pärijanna.[1]

Hoone ehitusRedigeeri

Kohtu tänava ja Pika jala poolse nõlvaku vahel asuv hoone ehitati Berliinist pärit arhitekt Martin Philipp Gropiuse (1824–1880) kavandite kohaselt aastatel 1865–1868. Hoone krundi põhjaküljel asusid varem väike lagunenud elamu, kõrts ja kõrvalhooned.

Hoone planeering oli orienteeritud keskteljele, palee esindussaal, mis tavaliselt asus paleedes teisel korrusel, asub hoones aga vestibüüliga samal korrusel ning sellise siselahenduse tulemusena puudub palees tüüpiline toretsev esindustrepp.

Palee teisele korrusele ehitati pere magamis- ja lastetoad, hoone esindus- ja eluruumid olid selgelt eraldatud. Ülakorruse väiksemad toad paigutati kahele poole keskset koridori, mille lakke ehitati suur katuseaken.

Hoone valmis lõplikult 1866. aastal ja hoonekompleksile lisati veel täiendavalt poolteisekorruselised väravahooned, mis flankeerisid pääsu Kohtu tänavalt hoone sisehoovi: põhjapoolses küljes tõllakuur ja lõunapoolses küljes tallihoone, kutsari korteriga ning nendevahelise kõrge võrevärav.

Eestimaa ProvintsiaalmuuseumRedigeeri

1899. aastal suri krahv Ewald Ungern-Sternberg ning tema abikaasa Adelele jäänud maja omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse Ühingule (vahetusena ühingu Wismari tänava krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing avas hoones Eestimaa Provintsiaalmuuseumi.

Pidulik Provintsiaalmuuseumi ja ühtlasi kogu maja avamine toimus 3. detsembril 1911. aastal.

Hoones teostati enne avamist ümberehitused, mille käigus kohandati hoone keldriruumid raamatukogu tarbeks, ehitati uus kivitrepp hoone vasakusse tiiba ja hoonesse seati sisse elektrivalgustus ja keskküte. Ümberehitustööd projekteeris Eestimaa kubermanguinsener Erwin Bernhard ja ümberehituses osales ka osales Tallinna linnainsener Erich Jacoby.

Eesti NSV Teaduste AkadeemiaRedigeeri

1946. aastal anti hoone Eesti NSV Teaduste Akadeemia käsutusse, kes hakkas seda kasutama Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidiumi töö- ja esindushoonena.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri