Aloja kihelkond
Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.
.jpg)
Ajalugu
muudaKihelkond moodustati aastal 1555. Aastani 1644 oli see Umurga kihelkonna filiaaliks.[1] Patronaadiõigus kuulus Ungurpilsi mõisa omanikule, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
Aloja kihelkonna mõisad
muuda- Aloja (Allendorf Pastorat) kirikumõis
- Aloja (Allendorf) rüütlimõis, hiljem Ungurpilsi kõrvalmõis
- Dripati (Rammenhof) rüütlimõis
- Limšeni (Limschen) rüütlimõis
- Puikule (Puikeln) rüütlimõis, fideikomiss
- Rozēni (Koddiak) rüütlimõis
- Stakenberģi (Eichenangern) rüütlimõis, fideikomiss
- Ungurpilsi (Schloß Pürkeln) rüütlimõis
- Urga (Orgishof, varem Idel) rüütlimõis
- Vīķi (Zarnau) rüütlimõis
Viited
muuda- ↑ Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, lk 526.
Kirjandus
muuda- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 246-7 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 138-43 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 106-10 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.