Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond) Liivimaa hertsogkonnas.

Pärnu vojevoodkond
poola Województwo parnawskie
Keskus: Pärnu

Pärnu presidentkond moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla. Algselt 1582. aastal moodustatud Pärnu presidentkonda kuulusid Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid.

Pärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.[1]

1617–1618 aastate Poola-Rootsi sõja ajal vallutasid Pärnu linna mõnepäevase piiramise järel, 1617. aasta 11. augustil Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjaväe toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.

Pärnumaa liideti algselt halduslikult Eestimaa hertsogkonnaga ning kogu Liivimaa vallutamise järel, taas Rootsi Liivimaaga.

Juhid

muuda

Vojevoodid

muuda

Kastellaanid

muuda

Staarostkonnad

muuda
 
Joan Blaeu, 1662. aasta Liivimaa kaart

Liivimaa riigimaadel moodustati 1582 Liivimaa konstitutsiooniga Pärnu presidentkonnas halduspiirkondadena 20 ringkonda: Allendorfski (saksa k. Allendorf), Bartnicki (Burtneck), Ermeski (Ermes), Feliński (Fellin), Helmecki (Helmet), Karkuski (Karkus), Kremoński (Kremon), Lealski (Leal), Lemzelski (Lemzal), Obnormski (Ubbenorm), Papendorfski (Papendorf), Parnawski (Parnau), Pemigelski (Pernigel), Ropski (Roop), Rujeński (Rujen), Saliski (Salis), Tauruski (Tarwast), Trejdeński (Treiden), Wolmarski (Wolmar) ringkond [2]. Hilisematest staarostkondadest Pärnu ja Tartu vojevoodkondade Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 4 Pärnu vojevoodkonda. 1586. aastal eraldus Viljandi staarostkonna koosseisust Tarvastu staarostkond. Staarostid haldasid ka folvarke ehk Rzeczpospolita riigimõisu ning folvarkid haldasid staarostkonna teo- ja maksukohustega vakuseid ja hajatalusi[3].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Inflanty i Księstwo albo Województwo Inflanckie., Zygmunt Gloger: Geografia historyczna ziem dawnej Polski, Warszawa 1900, lk.318–323
  2. Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 10-11
  3. Hendrik Sepp, Viljandimaa ajalugu XVII sajandist, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939, lk 272
  4. Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 329, 351
  5. Andres Parve, Ühe Eestimaa päritolu väepealiku sõjateest, lk 149
  6. Viljandimaa küladele uued nimed., Pikre (Pikvere ehk Pikfer) küla - Pikru
  7. Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VII, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12, 1939, lk 267
  8. Tarvastu kihelkonna lõunapoolsed osad (Vooru, Suislepa jne) kuulusid Pikvere ehk Pikru mõisa alla, põhjapoolsed osad aga Tarvastu riigimõisa alla
  9. Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251.
  10. Tarvastu kihelkonna ajaloost, mulgimaa.ee (vaadatud 10.07.2024)
  11. Andres Parve, Ühe Eestimaa päritolu väepealiku sõjateest, lk 153
  12. Helme kihelkond, EE 12, 2003; muudetud 2011