Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660, keskusega Võnnu linnuses.

Võnnu vojevoodkond
Wendeni vojevoodkond
poola Województwo wendeńskie
Keskus: Wenden

Ajalugu

muuda

Pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist 1582. aastal moodustati Võnnu presidentkond, mis muudeti 1598. aasta reformiga vojevoodkonnaks. See oli üks kolmest Liivimaal moodustatud vojevoodkonnast Pärnu ja Tartu kõrval.[1]

Vojevoodkonna eluiga jäi lühikeseks. Sõjas Rootsiga kaotati 1620. aastatel suurem osa vojevoodkonna territooriumist. Vojevoode nimetati 1660. aastani, mil sõlmiti Oliwa rahu. Poola-Leedule jäänud aladest moodustati Liivimaa vojevoodkond.

 
Vaade Võnnu linnusele

Vojevoodkonna koosseis

muuda

Võnnu vojevoodkonna territooriumi moodustasid Latgale, Vidzeme ja Piltene piirkonnad ning Riia linna ümbritsevad alad.

Vojevoodid

muuda

Kastellaanid

muuda
  • 1599– , Georg Schenking, Võnnu linnuse kastellaan[3].
  • 1621–1634, Gothard Jan Tyzenhauz (von Tiesenhausen) (c.1590–1641)
  • 1634–1643, Mikołaj/Nikolaus Korff (surn. 1659) (pl)
  • 1643–1647, Mikołaj Głębocki
  • 1647–1680, Henryk Stanisław Kaszowski

Staarostkonnad

muuda
 
Joan Blaeu, 1662. aasta Liivimaa kaart

Liivimaa riigimaadel moodustati 1582 Liivimaa konstitutsiooniga Võnnu presidentkonnas halduspiirkondadena 31 ringkonda: Aizkraukle (poola k. Aszkierat, saksa k. Ascheraden), Dole (Daleń, Dahlen), Daugavgrīva (Dyjamen, Dünamünde), Daugavpilsi (Dyneburg, Dünaburg), Zaube (Jurborg, Jürgensburg), Salaspilsi (Kircholm, Kircholm), Koknese (Kokenhus, Kokenhusen), Krustpilsi (Krzyżborg,Kreutzburg), Ļaudona (Laudań, Laudohn), Mālpilsi (Lemburg, Lemburg), Lielvārde (Lenoward, Lennewarden), Ludza (Lucyń, Ludsen), Viļaka (Marienhauski, Marienhausen), Nītaure (Nitawski, Nitau), Ādaži (Nowomłyński, Neuermühlen), Ērgļi (Orleński, Erlaa), Pebalgi (Pebal, Pebalg), Ropaži (Rodenpojski, Rodenpois), Rauna (Rumborski, Ronneburg), Rēzekne (Rzeżydski, Rzezyca, Rositlen), Cesvaine (Seswiejski, Sesswegen), Suntaži (Suncelski, Sunzel), Gulbene (Swanenburg, Łabędziewo, Schwanenburg), Madliena (Syzegalski, Sissegall), Smiltene (Szmeltyński, Smilten), Szwineń (Suinen), Trikāta (Trykack, Trikaten), Ikšķile (Ikskul, Uexküll), Võnnu (Wendeń, Wenden), Skujene (Zujeń, Schujen), Sigulda (Zygwolski, Segewolde) ringkond [4].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Inflanty i Księstwo albo Województwo Inflanckie., Zygmunt Gloger: Geografia historyczna ziem dawnej Polski, Warszawa 1900, lk.318-323
  2. Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 112-113
  3. Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 89-90
  4. Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 12