Kernu mõis

Kernu mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saue valda Harju maakonnas.

Mõisakeskus paiknes Kohatu külas.

Kernu mõisa peahoone 2015. aasta novembris

Ajalugu

Kernu mõis oli endine Kohatu mõisa osa. 31. augustil 1637. aastal kinnistas kuninganna Kristiina eestkostevalitsus selle Johann von Neukirchi tütrele Magdalenale, kes abiellus Johann von Ulrichiga (srn 1653). 1663. aastast hakkasid mõisa jagamatult valdama Johann von Ulrichi lesk Magdalena ja nende lapsed. 1671. aastal läks mõis poeg Ewertile, kes 1680. aasta märtsis pantis selle Diedrich Hasenkrugile (uus perekonnanimi pärast Rootsi kuningriigi aadli hulka tõstmist (introdutseerimata) 11. juunil 1681 Hirschberg; srn u 1708).

Diedrich von Hirschbergilt redutseeriti mõis (Klein Kohatt) 15. oktoobril 1688. aastal, kui see jäeti siiski endisele omanikule rendile. Diedrich von Hirschbergi lesk Anna (snd de Rohde; srn 1709) abiellus 1708. aastal Rötgert Johann von Wrangelliga (srn 11. augustil 1716; maetud 01. märtsil 1725 Tallinnasse). Kindral Kruse ratsaväerügemendis rittmeistrina teeninud Diedrich von Hirschbergi poeg Nikolai langes 1709. aastal Dnepri jõel vangi ja suri Tobolskis ning Rötgert Johanni poeg esimesest abielust Otto Wilhelm von Wrangell loobus oma pärimisõigusest. Seetõttu jäi mõis 1729. aastal õe Margaretha Juliane abikaasale, Põllküla ja Pikaküla mõisa omanikule Berend Johann von Wartmannile (omanikuna märgitud 1733). Berend Johann von Wartmannilt päris mõisa tema ainuke poeg Friedrich Johann (srn 3. augustil 1766 Kernus), aga 1744. aastaks oli mõis juba lese Agneta Helene von Wartmanni (snd Derfelden) valduses. Nende poeg, ülemmaakohtu assessor Berend Johann, müüs 25. märtsil 1784 valduse enampakkumisel koos Kohatu mõisaga 28 000 hõberubla eest maanõunik ja kaks ametiaega Eestimaa Rüütelkonna peamehena ametis olnud krahv Berend Heinrich von Tiesenhausenile (alates 24. aprillist 1759 riigikrahv; srn 6. jaanuaril 1789) ning asus ise koos perekonnaga elama vanaisale kuulunud sootuks tagasihoidlikumasse Põllküla mõisa.

Krahv Tiesenhauseni tütre, vabaproua Anna Dorothea von Ungern-Sternbergi (srn 8. aprillil 1807 Tallinnas) abikaasa, vabahärra Bernhard Heinrich Conrad von Ungern-Sternbergi ja tema õe, krahvinna Anna Bobrinskaja (snd vabapreili Ungern-Sternberg) vahel 2. augustil 1810. aastal sõlmitud pärandijagamise lepingu kohaselt sai mõisa omanikuks vabahärra Bernhard Heinrich Conrad von Ungern-Sternberg (srn 23. septembril 1820). Mõisate väärtuseks hinnati seejuures 60 000 bankorubla.

Bernhard Heinrich Conrad von Ungern-Sternbergi lese Natalie (snd krahvitar Buxhöwden) ja laste vahel 7. märtsil 1853. aastal sõlmitud pärandijagamise lepingu kohaselt jäi nüüd juba 45 700 hõberublale hinnatud mõisapaar vanapoisist pojale Alexeile (srn 15. aprillil 1861), kellelt päris 60 000 hõberubla väärt olevad valdused vanim vend Theodor (srn 25. septembril 1862). Alexei laskis 1853. aastal Hageri kalmistul oleva perekonnarahula kohale ehitada ka osaliselt tänini säilinud krüpti.

Avalikul müügil 5. märtsil 1863. aastal omandas mõisa Hermann Ferdinand Gotthard von Rosenthal (srn 19. detsembril1879 Härglas; sängitatud perekonna rahulasse Juuru kirikuaias). 5. juunil 1880. aastal müüs tema lesk Olga Cäcilie Justine Viktoria (snd parunipreili Rosen) valdused riiginõunik Ernst von Kotzebuele. Viimane asutas Kernu mõisasüdame esise paisjärve saarele perekonnakalmistu. 28. aprillil 1908. aastal müüs ta valdused edasi Tõnis Saarmannile, kes omakorda müüs need 30. septembril 1911. aastal Edgar Schmidtile. 16. märtsil 1917. aastal ostis mõisa kindralmajor Nikolai von Wrangell, Lugaži vabahärra (1869–1927). Nikolai von Wrangelli onupoeg, Lugaži vabahärra Peter von Wrangell sai tuntuks kui üks juhtivamaid Venemaa kodusõja kindraleid ning hiljem monarhistlike emigrantide sõjaväelisi liidreid.

Mõisakompleks

18. sajandi lõpul, kui mõis kuulus Tiesenhausenitele, hakati välja ehitama mõisakeskust. Vabahärra Ungern-Sternberg lasi aastail 1810–1813 Kernu mõisa härrastemaja klassitsistlikus stiilis ümber ehitada. Hoone arhitektiks peetakse Carl Ludvig Engelit.

Hoone esifassaadi keskel paikneb nelja joonia stiilis samba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Härrastemaja tagakülje keskel paikneb neljale ümarsambale toetuv poolrotund. Hoonel olid varem ka pikad tiibgaleriid, mille otstes olid kahekorruselised ehitised, kuid nüüdseks on need hävinud.

Endises mõisa härrastemajas tegutses aastakümneid hooldekodu, kuni 2013. aastal omandas mõisa AS Evore. Härrastemaja renoveeriti ja nüüd on hoone tiivas avatud restoran Ludvig, peale selle tegutseb mõisakompleksis hotell ning saab korraldada konverentse, seminare, pulmi ja muid üritusi. Lisaks on mõisa keldrikorrusel avatud värskelt valminud kellerspaa.

Mõisa kõrvalhoonetest on viinavabrik hävinenud. Tall, küün, tõllakuur ja osaliselt säilinud veski renoveeritakse.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Kirjandus

• Alo Särg, "Harjumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, Tallinn 2006

Välislingid

• Kernu mõisast Eesti mõisaportaalis