Pala mõis (Kadrina)
Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.[1]
Ajalugu muuda
1516. aastal müüs Ewert Dücker Pala küla Odert[2] Bremenile, 1545. aastal müüs Odert Bremen Pala küla Bartolomäus Taubele ning 1586. aastal valdas küla Hans Taube. 1552. aastal loovutas Jurgen Vitinghoff Harjumaa Saha mõisa alla kuulunud Pala küla Bartolomeus Tuvele ja 1586. aastast kuulus Saha mõis koos Pala külaga Hans Taubele, kuni 1617. aastal abiellus Saha mõisa ja Pala küla pärija Elisabeth Taube Vasta mõisa omaniku Otto Wrangelliga, tuues kaasavarana viimasele mõisa ja küla kaasa[3].
Mõisast on teateid alates 1628.[4], 1634. aastal müüs Otto Wrangell (surn 1653[5] Pala oma sugulasele, ooberstleitnant, Tartu asehaldur, Imastu ja Kudina mõisa omanikule Jobst (Justus) Taubele. 1637. aastal müüs Jobst Taube Pala mõisa Reinhold Nierothile (Kodilast), kes sureb 1638 ja tema lesk loovutas mõisa uuesti Jobst Taubele. 1639. aastal müüs Jobst Taube Pala mõisa Tallinna kodanikule Caspar Strahlbornile ning mõis kuulus järgnevalt Strahlbornidele: 1657. aastast kuulus mõis tema pojale Christian Strahlbornile. Mõisa ei redutseeritud. 1716. aastal kuulus mõis Tallinna bürgermeister Christian Strahlborni pärijatele. Vahepeal oli mõis pandimõis, seejärel aga omanikud Christian Strahlborni tütrelapsed.
1767. aastal müüs assessor Adolph von Stackelberg Pala mõisa leitnant Woldemar von Brümmerile. 1773. aastal müüs Jacob Johann von Helwig Pala Reinhold Johann Zoege von Manteuffelile, kes 1781. aastal müüs Pala ja Jõetaguse mõisa haagikohtunik Magnus Adolf von Rosenbachile. 1796. aastal ostis Pala ja Jõetaguse mõisa Virumaa kreisimarssal krahv Gustav Diedrich von Rehbinder (1756–1826), kellele kuulusid ka Viru kreisis Kadrina kihelkonnas Polli, Udriku, Neeruti mõis ja Lääne kreisis Lautna ja Seira ja Vanamõisa mõis. 1826. aastal surnud Gustav Diedrich von Rehbinderi pärija oli tema poeg, haagikohtunik krahv Karl Gustav von Rehbinder (1793–1851), kes päris Jõetaguse, Udriku, Polli, Imastu, Neeruti, Võduvere, Vandu, Pala, Venevere, Luusika ja Käravete mõisa. 1853. aastal päris Jõetaguse, Neeruti, Vandu, Võduvere ja Pala mõisa aga tema poeg krahv Karl Gotthard von Rehbinder (1829–1879). 1885. aastal loovutas Karl Gotthardi lesk, Jõetaguse, Vandu, Neeruti ja Võdivere mõisa oma pojale krahv Karl von Rehbinderile (1861–1900). Krahv Karl Friedrich Woldemar Reinhold von Rehbinderi (surn. 1900) seaduslik pärija on tema ema Anna (Anette), de Faria Gentil (sünd von Uexküll, esimesest abielust krahvinna Rehbinder). 1904. aasta Tallinna ringkonnakohtu määrusega määrati krahv Karl Gotthard von Rehbinderi (kes suri 1878) pärijaks tema vend krahv Reinhold Fabian von Rehbinder (1831–1905).
Krahv Reinhold Fabian von Rehbinderi vara pärijaks oli 1906. aastal Tallinna ringkonnakohtu määruse alusel tema poeg krahv Heinrich Karl Eduard von Rehbinder (1860–1929), kellele kinnitati Pala, Udriku ja Imastu mõis ning 1906. aastal liideti Kinnistusjaoskonna ülema otsusega Pala kinnistu Udriku mõisa külge.
Viited muuda
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 22.03.2016)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Odert Bremen, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft ; 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1931 s. 7
- ↑ Pala mõis (Kadrina khk), Kinnistute register
- ↑ Pala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.03.2016)
- ↑ Otto von Wrangell, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 554
Välislingid muuda
- Pala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Pala mõis (Kadrina khk), Kinnistute register