Vikipeedia

Polli mõis

Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis. Tänase haldusjaotuse järgi jääb mõisaansambel Viljandi maakonda Mulgi valda.[1]

Polli mõisa peahoone
Disambig gray.svg  See artikkel on Karksi kihelkonna rüütlimõisast; Kadrina kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Polli mõis (Kadrina)
Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel

AjaluguRedigeeri

Polli mõis oli esilagu Karksi mõisa karjamõis. Polli sai iseseisvaks rüütlimõisaks 1724–1731. aastatel, mil Karksi mõisa edela- ja läänepoolsed 17 7/8 adramaa suurused alad eraldati. 1744. aastal kinkis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa oma ülemkantslerile krahv Aleksei Petrovitš Bestužev-Rjuminile, kes 1747. aastal müüs mõisa edasi Liivimaa maanõunik von Taubele. Taubede kätte jääb mõis enam kui 30 aastaks.

 
Polli mõisa maakivist tallihoone

1780. aastal omandas Polli mõisa Liivimaalt pärit Otto Magnus von Dunten, kellele hiljem 1787. aastal omistati krahvitiitel. Krahv pärandas mõisa oma pojale Carl Wilhelm von Duntenile, Nende perekonnanime järgi on Tallinnas nime saanud Tondi linnaosa.

1826. aastal omandas Duntenite priiskava elustiili tagajärjel pankrotistunud mõisa 65 400 hõberubla eest kreissaadik George Constantin von Stryk [2](1797–1886), kes 1863. aastal pärandas mõisa oma nooremale pojale Edgar von Strykile (1848–1894), kelle surma järel sai mõisnikuks tema vennapoeg Friedrich Wilhelm von Stryk (1870–1934)[3].

Mõisa peahoone ja Inglise stiilis parkRedigeeri

Mõisa kahekorruselise varaklassitsistlikku peahoone ehitasid 1770. aastatel Duntenid. Duntenite ümberehitatud peahoone oli ühekorruseline, kõrge sokli ja keskosas ka kõrgema pealisehitusega tellishoone, mida kattis plekist katus. Samuti laiendasid Duntenid mõisaparki.

Strykid viisid mõisa heale järjele, tööl on 104 teenijat ja elatise teenimese võimalust pakuti tuhandele talupojale[2]. Riigitöö kõrvalt tegeles Stryk metsade majandamisega. Stryki noorim poeg Edgar von Stryk võttis 1887. aastal ette ulatuslikud peahoone rekonstruktsioonitööd. Peahoonele lisati ühte otsa poolümar tiib nagu Abja mõisas[4], pargipoolne otsafassaad sai pitoreskse neogooti astmikviilu. Hoonele lisati kolm keerulise kujuga puitpitsilist väänkasvudesse uppunud varikatust. Siseruumides valmis uus söögisaal neobarokse figuraalmotiividega kahhelahju, väärispuidust seinapaneelide, tahveluste ja kassettlaega. [5]1880ndatel rekonstrueeriti mõisa Inglise stiilis vabakujundusliku moega 170 erinevat liiki puudega park 18 ha suurusel alal. Väidetavalt telliti pargi projekt Riia linnaaednikult Georg Kuphaldtilt.[6] Pargituuma moodustavad 2 telge, üks viib härrastemaja ümbrusest pargisügavikku, teine otsafassaadilt langusega pargiaasale ja paisjärvele all orus. Parki ehitati mitmeid paviljone ja sildu,[2] mis kahjuks pole säilinud. Korrastatati mõisa arvukaid suuri maakivist ja punastest tellistest majandushooneid.

KõrvalhoonedRedigeeri

Polli mõisasüdames on palju kõrvalhooneid, mis moodustavad huvitava tervikliku mõisakompleksi. Ehitusväärtuslik on ümmarguse põhiplaaniga ja koonusekujulise algselt õlg, nüüd laastkatusega, võlvitud maakividest jääkelder. Suurt rohtaeda piiras pikk ja kõrge punastest tellistest kivimüür. Polli mõisa juurde kuulus lisaks suurtele tallidele ja aitadele ainulaadne koertemaja. See on väike ja dekoratiivne historitsistlik tellishoone. Hiiglasuures sõiduhobustetallis oli kohti üle 124le hobusele.[2]

Polli mõisa viinavabrik on massiivne ehitis historitsistlikus stiilis. Madalamale ühekordsele maakiviseintega poolkelpkatusega hoonele liitub kahekordne krohvitud seintega viilkatusega ehitis, mille nurgas on silmapaistev massiivsel soklil kõrge ahenev tellikivist korsten. Kõrval paikneb maakivist ja punastest tellistest viinaait, mis algselt oli ehitatud kui õlle- ja pesukoda. Viinavabriku kõrval on 19. sajandi lõpust pärinev viinameistri puitpitsi ja algupäraste konstruktsioonidega säilinud maakivisokli peale ehitatud viilkatusega puitmaja.

Polli mõisaansamblisse kuulus ka sajandivahetusel lammutatud puitpitsiline puukuur,[2] mis sarnanes tänini säilinud Õisu ja Loodi mõisate kuuridega, olid arvatavasti ühe meistri tehtud.

Polli mõis 20. ja 21. sajandilRedigeeri

Polli Strykid on rahvatraditsiooni jäädvustunud ebameeldivate tegelastena, keda on oma teostes värvikalt kirjeldanud Polli vallamajas vallakirjutajana töötanud kirjanik August Kitzberg. Strykide käes püsis mõis kuni 1919. aasta maareformini.[2] 1921. aastal avati häärberis põllumajanduskool, mis 1944. aastal reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks, mis 1947. aastal juba suleti. Nõukogude ajal tegutses mõisa peahoones Eesti Põllumajandusülikooli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituut.[7] Eesti Maaülikooli alla kuuluv Polli Aiandusuuringute Keskus on tänaseks mõisast välja kolinud ja jätkab teadustööd läheduses uues hoones.

Mõisa peahoone läks erakätesse 2003. aastal, paljud mõisa majandushooned on samuti eraomandis. Konsultatsioonibüroo Lainurm & KO kavandab mõisahoonetesse koolitus- ja arenduskeskust ja mõisa tallidesse külalistemaja, kõrtsi ja spaakompleksi.[8]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Polli mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 13.11.2015)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Hein, Ants (1996). Vijandimaa mõisad (eesti ja inglise). Viljandi: Hattorpe. Lk-d 13, 16, 18, 58–61. ISBN 9985-9073-1-0.
  3. ↑ Objekt: „Polli mõisa peahoone“, Mälestise reg. nr.: 14509, Asukoht: Polli küla, Karksi vald, Viljandi maakond, register.muinas.ee
  4. ↑ Sakk, Ivar (2002). Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn: Sakk. Lk 280. ISBN 9985-78-574-6.
  5. ↑ Maiste, Juhan (1996). Eestimaa mõisad (eesti, inglise ja saksa). Tallinn: Kunst. Lk 139. ISBN 5-89920-023-5.
  6. ↑ Eesti Arhitektuur. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Tallinn: Valgus. 1996. Lk 190. ISBN 5-440-01398-9.
  7. ↑ Rohtmets, Indrek (2004). Kultuurilooline Eestimaa. Teejuht. Tallinn: Varrak. Lk 342. ISBN 9985-3-0882-4.
  8. ↑ "Portfolio". Mario Karro. Vaadatud 29. aprill 2023.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Polli_mõis&oldid=6392262"