Polli Aiandusuuringute Keskus

Polli Aiandusuuringute Keskus on Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi uurimiskeskus Pollis.

Polli õunaaed

Asutatud 1945. aastal kui põllumajandusministeeriumi Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimisinstituut. Seejärel oli asutus Teaduste Akadeemia alluvuses ning kandis nime Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaal. 1956. aastast sai asutuse nimeks Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaas. Aastail 1992–1995 oli Polli katsebaas Põllumajandusministeeriumi otsealluvuses. Aastast 1995 on asutus EPMÜ (praegune Eesti Maaülikool, EMÜ; kandis nime EPMÜ Polli Aianduse Instituut) alluvuses[1] ja aastast 2005 loodud EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi all[viide?].

AjaluguRedigeeri

1945. aastal rajatud Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudis olid põhisuunad puu- ja köögiviljandus, iluaiandus ja mesindus. Puuviljandusalane teadustöö kujunes Pollis kõige prioriteetsemaks, köögiviljandus ja iluaiandus viidi üle mujale ning mesindus jäi soiku. Uurimisvaldkondadena avati seemneviljaliste sordiuurimine ja -aretus, luuviljaliste sordiuurimine ja -aretus, marjakultuuride sordiuurimine ja -aretus, viljapuude pookealuste uurimine ja -aretus ning puuviljade ja marjade keemilise koostise uurimine. Instituudi valdusse jäi Polli aianduskooli koolitalu maa (358,5 ha) ja vara. Üle Eesti rajati järgmised 6 katsepunkti: Kehtna, Kuusalu, Koppelmaa, Vigala, Antsla ja Kloostrimetsa (Karja katsepunkt Saaremaal). Mõne aja pärast loodi veel Muri katsepunkt. 1946. aasta lisandus teaduskeskusele uus valdkond – puuviljaaedade agrotehnika.

1947. aastal teaduskeskus reorganiseeriti: iseseisev instituut likvideeriti, asutus hakkas alluma Teaduste Akadeemiale ning vahetas nime. Teaduskeskus sai nimeks Põllumajanduse (hiljem Taimekasvatuse) Instituudi Polli filiaal. Sel ajal kivideeriti kõik katsepunktid peale Karja katsepunkti Saaremaal. Maavaldusi laiendati võõrandatud talumaade arvel, aedade pind oli kokku 650 ha. 1953. aastal lõpetati teaduskeskuses köögiviljandusalane teadustöö. Sel ajal lõppes ka iluaiandusalane teadustöö, kuid 1962.–1972. aastal tegeleti sellega Pollis taas.

1956. aastal muudeti uuesti teaduskeskuse nimetust ja alluvust. Endise nimega instituut nimetati ümber Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise instituudi Polli katsebaasiks ning allutati Põllumajandusministeeriumile.1957. aastal alustati teadustööd marjaaedade agrotehnika suunal. 1960. aastal suurenesid katsemajandi maavaldused, kui instituudiga maadele liideti juurde endise Edu kolhoosi maad, aedade kogupind oli 1553 ha. Uurimisasutus tegeles lisakas puuvilja- ja marjakasvatusele ka piimakarjakasvatuse ning teravilja ja kartuli seemnekasvatusega. 1961. aastal alustati puuvilja- ja marjakultuuride sortide viljade tehnoloogiliste omaduste selgitamist. 1963. aastal lisandus uurimisvaldkonnana taliõunte säilitamine, see on tänaseks lõpetatud (1963–1988). 1968.–1988. aastal uuriti teaduskeskuses puuviljasortide ja pookealuste valkude ning isofermenide geneetilise sugulust. 1986. aastal avati viljapuude meristeempaljunduse uurimisvaldkond, ka see uurimistöö on lõpetatud.

1991. aastal lõpetati mesindusalane teadustöö.

1995. aastal anti teaduskeskus üle Eesti Põllumajandusülikoolile ning muutis endise nime EPMÜ Polli Aianduse Instituudiks. Kuna katsejaamal olid tekkinud majanduslikud raskused, siis suurem osa varast erastati ning lõpetati põllukultuuride tootmine ja loomakasvatus. Teaduskeskuse valdusse jäid Polli aianduskooli koolitalu maad. Pollis tegeletakse ainult puuviljandusalase uurimistööga. [2]

2005. aastal, kui Eesti Maaülikoolis loodi põllumajandus- ja keskkonnainstituut, siis hakkas Polli teaduskeskus kandma nime Polli Aiandusuuringute Keskus.

SordiaretusRedigeeri

Pollis on aretatud 116 puuvilja- ja marjasorti. Puuvilja- ja marjasortide aretuse põhisuunad on aretada laia levikupotentsiaaliga Eesti kliimatingimustele vastupidavaid, haiguskindlaid, kahjuriresistentseid, saagikaid, heade maitseomaduste ja kõrge vilja kvaliteediga turunõuetele vastavaid sorte, mis sobivad kasvatamiseks mahe- ja tavaviljeluses.

Puuvilja- ja marjasordi aretustöö kestus on 17–25 aastat. [3]

Sordiaretusprogrammi 2020–2030 raames aretatakse praegu Pollis õuna, pirni, maguskirssi, ploomi, sõstraid, vaarikat ja karusmarja.[4]

Geneetiline ressurssRedigeeri

Polli Aiandusuuringute Keskuses tegeletakse geneetilise ressursi kogumise ja kollektsioonide haldusega. Kollektsioonistandikes on 1248 säilikut, nendest 284 on aretatud Eestis. [3]

Keskuse juhatajadRedigeeri

  • Aleksander Siimon (1945–1950; 1956–1969) (poliitiliste süüdistuste tõttu oli ta 1950–1956 sellelt kohalt tõrjutud ja töötas siis vanemteadurina) [5]
  • Ilmar Vahalaid (1950–1951)
  • Aleksander Kotter (1952–1956)
  • Edgar Haak (1969–1992)
  • Aarne Salusaar (1992–1995)
  • Mati Põldma (1995–1998)
  • Toivo Univer (1998–2003)
  • Ave Kikas

ViitedRedigeeri

  1. EE 12. köide, 2003: 119.
  2. Haak, E. (1995). Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. 1–3 lk.
  3. 3,0 3,1 Ave Kikas. [https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2019/07/2090708_Polli-sordiaretus_uurimine.pdf"EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses puuvilja- ja marjakultuuri sortide aretusest ja uurimisest ning vanadest sortidest"]. 08.07.2019. Vaadatud 18.01.2020.
  4. "Sordiaretusprogramm 2020–2030". 10.12.2019. Vaadatud 18.01.2020.
  5. E. Haak. 1995. Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. – Põllumajandus. Nr. 7/8. Lk 1–3.

VälislingidRedigeeri