Vasta mõis
Vasta mõis (saksa keeles Waschel, Waschul) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viru-Nigula valla territooriumile Lääne-Viru maakonnas.[1]
Esimesed kirjalikud andmed Vasta mõisa kohta pärinevad 1398. aastast[2], kui mõisa omandas Taani kuninga Harju-Viru vasall Maydell[3].
Vasta mõisa peahoones tegutseb kool alates 1940. aastast, nüüdisajal on seal Vasta Kool. [2]
Ajalugu
muudaVasta mõisat on esmamainitud 1398. aastal, kui mõisa omanik oli Berthold Meckes von Waschel. 1797. aastal panditi mõis Otto Wilhelm von Knorringule (1759–1812) ning 14 aasta pärast muudeti pandileping ostulepinguks. Kokku oli Vasta mõis Knorringute valduses pea 90 aastat (1797–1885). 1874. aastal liideti mõis Unukse mõisaga. 1885. aastal ostis Vasta mõisa Reinhold Johann Erich von Samson-Himmelstierna (1856–1933). Tema ajal hakati edendama mõisas tõukarjakasvatust. 1896. aastal sai mõisa omanikuks Reinhold von Winkler, kes pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus.
Knorringute järeltulijad elavad Soomes ja on siiani Vasta mõisaga heades suhetes, näiteks 2008. aastal kinkisid nad mõisale raamitud pildi perekonnavapiga.[4]
Mõisakompleks
muudaMõisakompleksi kuuluvad peamaja, valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, tall, rehikuivati ja teenijatemaja. Mõisa peahoonel on kõrge soklikorrus, kus asusid köök, teenijatetoad ja abiruumid, soklikorrusel asub käsipumbaga kaev. Peahoone taga asub umbes 3 hektari suurune pargiala, kus on rohkesti pärni. Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub mõisa valget värvi valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas F. R. Kreutzwald oma pulmapeo, kui ta abiellus Marie Elisabeth Saedleriga.[4]
Kool
muuda1867. aastal asutati Vasta külakool, kuid 1897. aastal puhkes majas tulekahju, milles see aga täielikult ei hävinenud. Kuni 1870. aastani töötas Vastal õpetaja Jaan Timoleon. Õpetaja Johannes Kaljumäe õpetas Vasta algkoolis kuni 1939. aastani, mil vabanesid Vasta mõisa ruumid ja sinna hakati looma kuueklassilist algkooli. [5] Algselt olid klassid ajutiselt ka mõisa valitsejamajas. 1967. aastal ehitati endine mõisa koertetall klassi- ja töökoja ruumideks. Osa praeguse kooli klassiruumidest asub endises aidamajas.
Tunnustus
muuda2019. aastal sai Vasta kool tiitli “Parim mõis koolis”.[6]
Viited
muuda- ↑ Vasta mõis (vaadatud 15.09.2012)
- ↑ 2,0 2,1 Vasta kool (vaadatud 15.09.2012)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, Maydell seite 131
- ↑ 4,0 4,1 Mõisablogi (15. mai 2020). "Vasta mõis". Mõisablogi (inglise). Vaadatud 9. mail 2024.
- ↑ "Vasta Kool - AJALUGU". www.vastakool.ee. Vaadatud 9. mail 2024.
- ↑ Parim mõis koolis Vasta Kooli koduleht. Vaadatud 27.09.2024.
Pildid
muuda-
Tuuleveski varemed
-
Koertemaja
-
Park
-
Karjakastell
-
Vasta mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894)