Helwig
Helwig (vene keeles Гельвиг), varem Hellwig oli Brandenburgist Bernaust pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muudaSuguvõsast on teada Jakob Helwig, kes 1677 sai Eestimaa piiskopiks[1]. Jakobi poeg Karl Jakob oli Voose mõisnik[1]. Jakobi pojad said Saksa-Rooma riigilt aadlitiitli[1].
Suguvõsa kanti 1753 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse[1].
Suguvõsa liikmeid
muudaHellwig
muuda- Jakob Hellwig (u 1530−1598), Bernau raehärra
- Jakob Hellwig (1600−1651), filosoofiamagister, Bernau ja Neuruppini kooli rektor, Prittzwalki ja Bernau arhidiakon, praost, Brandenburgi konsistooriuminõunik
Helwig
muuda- Jakob Helwig (1631–1684), teoloogiadoktor, Stockholmi saksa koguduse ülempastor, Stockholmi konsistooriumi assessor, Eestimaa piiskop ja Tallinna Toomkoguduse ülempastor
- Johann Joachim Helwig (u 1666–maeti 1704), Tallinna gümnaasiumi kantor ja kolleeg, Haljala pastor
- Johann Andreas Helwig (1668–1720), teoloogiamagister, Narva kaaspastor, pastor ja ülempastor, Narva konsistooriumi assessor, Tallinna Oleviste ülempastor ja Eestimaa superintendent
- Christian Gottfried Helwig (1707−1747), teoloogiamagister, Helme pastor
- Karl Thure von Helwig (1741–1810), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Paldiski kreisimarssal, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Gustav Karl Hans von Helwig (1779−1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), polgukomandör, Dünamünde kindluse komandant
- Alexander Philipp von Helwig (1781−1858), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgu- ja brigaadikomandör
Helwigi suguvõsa mõisavaldused
muuda- Eestimaa:
- Karinõmme (Karinömm) (1765−1767 ja 1787−1810), Kihlevere (Kichlefer) (1744−1760ndad pandi-, 1772−1786 pärusvaldus), Mõtsu (Metzeboe) (1795−1796 ja 1799−1810, pandivaldus), Nehatu (Nehhat) (1740ndad−XIX sajandi algus), Niibi (Niby) (1740ndad, pandivaldus), Parila (Pargel) (1730ndad, pandivaldus), Voose (Wosel) (1737−1829)
- Saaremaa:
- Kessulaiu (Schildau) (1807−1820 pandi-, 1820−1830 pärusvaldus)
Viited
muudaKirjandus
muuda- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 317−319.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 336−339 [1]; täiendused, lk 16 [2].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 109.