Helwig

Helwig (vene keeles Гельвиг), varem Hellwig oli Brandenburgist Bernaust pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu muuda

Suguvõsast on teada Jakob Helwig, kes 1677 sai Eestimaa piiskopiks^[1]. Jakobi poeg Karl Jakob oli Voose mõisnik^[1]. Jakobi pojad said Saksa-Rooma riigilt aadlitiitli^[1].

Jakob Hellwig (u 1530−1598), Bernau raehärra
Jakob Hellwig (1600−1651), filosoofiamagister, Bernau ja Neuruppini kooli rektor, Prittzwalki ja Bernau arhidiakon, praost, Brandenburgi konsistooriuminõunik

Jakob Helwig (1631–1684), teoloogiadoktor, Stockholmi saksa koguduse ülempastor, Stockholmi konsistooriumi assessor, Eestimaa piiskop ja Tallinna Toomkoguduse ülempastor
Johann Joachim Helwig (u 1666–maeti 1704), Tallinna gümnaasiumi kantor ja kolleeg, Haljala pastor
Johann Andreas Helwig (1668–1720), teoloogiamagister, Narva kaaspastor, pastor ja ülempastor, Narva konsistooriumi assessor, Tallinna Oleviste ülempastor ja Eestimaa superintendent
Christian Gottfried Helwig (1707−1747), teoloogiamagister, Helme pastor
Karl Thure von Helwig (1741–1810), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Paldiski kreisimarssal, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
Gustav Karl Hans von Helwig (1779−1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), polgukomandör, Dünamünde kindluse komandant
Alexander Philipp von Helwig (1781−1858), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgu- ja brigaadikomandör

Eestimaa:
- Karinõmme (Karinömm) (1765−1767 ja 1787−1810), Kihlevere (Kichlefer) (1744−1760ndad pandi-, 1772−1786 pärusvaldus), Mõtsu (Metzeboe) (1795−1796 ja 1799−1810, pandivaldus), Nehatu (Nehhat) (1740ndad−XIX sajandi algus), Niibi (Niby) (1740ndad, pandivaldus), Parila (Pargel) (1730ndad, pandivaldus), Voose (Wosel) (1737−1829)
Saaremaa:
- Kessulaiu (Schildau) (1807−1820 pandi-, 1820−1830 pärusvaldus)

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 75

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 317−319.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 336−339 [1]; täiendused, lk 16 [2].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 109.