Saha mõis
Saha mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Jõelähtme valda[1].
Mõisat on esmamainitud 1349. aastal[1]. Aastatel 1586 ja 1595 on mainitud mõisa kuulumist Hans von Taubele, kelle tütar ja pärija Elisabeth (surn. 1665) abiellus Otto von Wrangelliga (kes suri enne 1663. aastat), ja keda on mõisaomanikuna märgitud 1630. ja 1645. aastal. 1645. aastal pantis Otto Wrangell Saha juurde kuulunud Nehatu mõisa Georg von Stahlenile. 1661. aastal pärandijagamisel Otto von Wrangelli poegade vahel, sai Hans Vasta mõisa Viru-Nigulas, Otto Reinhold (surn. 1663) sai Saha ja Fromhold Jürgen Nehatu mõisa. 1668. aastal müüsid Otto Reinhold von Wrangelli laste hooldajad Saha mõisa ooberstleitnant Bernd Johann Uexküllile (1630–1701) Ravilast, kes enne 1677. aastat pantis mõisa ooberst Otto von Vellingkile. 1687. aastal vabastati Saha mõis reduktsioonist, reduktsioonikomisjoni otsusega ja mõisa omanik oli Berend Johann von Uexküll. Eestimaa rüütelkonna peamehe, maanõunik Berend Johann von Uexkülli pärija oli tema lesk Katharina Elisabeth von Uexküll (surn. 1703), kellelt päris mõisa tema tütar Sophie Uexküll-Güldenband (sünd Uexküll), kes pandis 1706. aastal Saha mõisa oma tütrele, kapten Salomon Adam von Uexküll-Güldenbandi lesele Magdalena von Uexküll-Güldenbandile.
1758. aastal müüs Sophie von Uexküll-Güldenbandi (sünd Uexküll) poeg Berend Saha mõisa vürst Aleksandr Menšikovile ning sellest ajast peale olid Saha mõisal ühised omanikud Lagedi mõisaga. 1727. aastal, kui vürst Aleksandr Menšikov arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele, läks mõis Vene kroonule. Mõisa sai rendile Ernst Sebastian von Manstein (surn. 1747), seejärel aga tema lesk Dorothea Manstein (sünd von Dittmar), kes oli rentnik 1757. aastani. 1758. aastal kinkis Venemaa keisrinna Katariina II mõisad Eestimaa kubernerile prints Peter August Friedrich Holstein-Beckile igaveseks valduseks. 1804. aastal kinkis Venemaa keiser Paul I nimelise ukaasiga Saha mõisa Christine von Benckendorffile (sünd von Brevern), kes 1807. aastal loovutas Saha mõisa oma poja haagikohtunik Paul von Benckendorffi ja väimehe gardekornet Jakob von Brümmeri nõusolekul oma tütrele Katharina Stael von Holsteinile (sünd von Benckendorff). 1840. aastal pantisid meeskohtuniku Matthias Georg Stael von Holsteini (1769–1853) proua Catharina Juliana Dorothea Stael von Holsteini (sünd von Benckendorff) pärijad, Saha mõisa haagikohtunik Konstant (1815–1872) ja kreisikohtu assessor Konstantin August von Ungern-Sternbergidelele (1813–1889). 1857. aastal müüs endine rüütelkonna peamees, kammerhärra Konstant von Ungern-Sternberg Saha mõisa ülemleitnant Eugen Clodt von Jürgensburgile.
1873. aastal ostis mõisa meeskohtunik Peter Alexander von Brevern (1813–1891), Peter Alexander von Breverni pärija on tema poeg Alexander Christoph von Brevern (1845–1894), kellelt päris Maardu ja Saha mõisa ta alaealine poeg Reinhold von Brevern. Reinhold von Brevernile (sünd. 1884) kinnistati 1906. aastal Maardu ja Saha fideikomissmõis. Ta aga tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega pillajaks ning määrusega 03.07.1908 maksujõuetuks ja 1911. aastal Eestimaa Rüütelkonda mittekuuluvaks isikuks[2].
Mõisa peahoone oli kõrgel soklil paiknenud ühekorruseline historitsistlik kiviehitis, mõisahoone põletati maha 1905. aastal, misjärel seda enam ei taastatud.
Viited muuda
Välislingid muuda
- Saha mõis Eesti mõisaportaalis
- Saha mõis (Jõelähtme khk), Kinnistute register