Udriku mõis

Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, mis kuulus mõisa loomisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderitele pärusmõisana. Tänapäeval asub kunagine mõis Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.

Mõisa peahoone. Vaade läänest

Mõisa peahoone. Vaade põhjast

Mõisa piirdemüürid

Ajalugu

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa 1628. aastal Harju-Viru õiguse järgi Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (–1626) teenistuse eest. Udriku mõis eraldati Rehbinderite Polli mõisast 1642. aastal, Bernhard von Rehbinderi poegade Heinrich ja Bernhard von Rehbinderi poolt isa pärandi jagamisel, kui Heinrich von Rehbinder sai Udriku mõisa ja küla, Bernhard von Rehbinder (– 20. august 1656) aga Polli mõisa.

17. sajandi lõpust alates olid omanikeks Udriku vabahärra Heinrich von Rehbinder (1604–1680), tema poeg vabahärra Otto von Rehbinder (u 1640–1710), tema poeg vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (u 1673–1734), tema poeg, leitnant ja vabahärra Heinrich Johann von Rehbinder (1710–1756), tema vend, Saksi-Weimari kammerhärra ja riiginõunik krahv Otto Magnus von Rehbinder (1727–1792), 1781. aastast tema poeg Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinder (1756–1826), tema poeg maanõunik ja haagikohtunik krahv Karl von Rehbinder (1793–1851), 1853. aastal tema poeg Eestimaa rüütelkonna peamees krahv Reinhold von Rehbinder (1831–1905) ning 1906. aastast krahv Heinrich von Rehbinder (1860–1929), kes jäi ka viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi.

Udriku mõisa Polli kõrvalmõisas toodetijuba 1808. aastast kalevit, tooraineks oli meriinolammaste vill.

Mõisa piirkonnas asunud külad

• (saksa Nagall)
• (saksa Meaküll)
• (saksa Tocklop)

Mõisa park

Mõisa park

Mõisa karjalaut

Mõisast valdadeks

1866. aastal moodustati Udriku mõisale kuulunud maadest Kadrina kihelkonda kuulunud Undla vald (Undel) ja Udriku vald (Uddrich). 17. oktoobril 1866 liideti Udriku vallaga ka Ilmastu, kuid 21. novembril 1866 liitmisotsus tühistati. 1893. aastal liideti Udriku vald Undla vallaga ühiseks Undla vallaks.

Mõisakompleks

Esinduslik peahoone valmis aastail 1796–1803 Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinderi eestvõtmisel. Kahekorruselise klassitsistliku kivihoone fassaadi keskosas on nelja joonia sambaga kolmnurkviiluga portikus. Härrastemaja kaunistavad hammaslõikeline friis ning akende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid.

Portikuse ees seisavad kaks malmlõvi, mis on osaliselt kahjustatud.

Mõisa peahoones tegutseb hooldekodu.

Lisaks peahoonele kuulub Udriku mõisakompleksi ka mitu kõrvalhoonet, mis kuuluvad kultuurimälestiste hulka:

• 2 karjalauta – ühes neist asuvad hooldekodu päevakeskus ja eluruumid;
• kelder;
• kasvuhoone;
• meierei – ehitatud ilmselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alul. Ümberehituste käigus on seal vahepeal olnud saun ja 1990. aastate lõpu poole ehitati Rootsi finantsabiga algne meierei ümber kortermajaks, et osutata toetatud elamise teenust;
• viinavabrik.

1935. aastal asutati Kaitseministeeriumi juurde riigiasutus, Vabadusristi kavaleride kodu. Asutuse eesmärk oli anda peavarju ja muid sotsiaalseid hüvesid abi vajavatele Vabadusristi kavaleridele ja nende perekonnaliikmetele. Asutus haldas Virumaa Udriku riigimõisat ja selle hooneid ning muid objekte.. Imastu mõisas asus Imastu invaliidide kodu.

• 

  Peahoone peasaal

• 

  Peahoone peasaal

• 

  Peahoone muusikatuba

• 

  Mõisa kelder

• 

  Mõisa kelder

• 

  Viinavabrik

• 

  Mõisa kasvuhoone

Mõisa kalmistu

Kalmistu jääb mõisa peahoone eest linnulennult umbes 650 m kaugusele kirdesse.

Välislingid

• Udriku mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Udriku mõis Eesti mõisaportaalis
• Udriku mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
• Udriku mõis kultuurimälestiste riiklikus registris