Udriku mõis
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, mis kuulus mõisa loomisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderitele pärusmõisana. Tänapäeval asub kunagine mõis Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.
Sisukord
AjaluguRedigeeri
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa 1628. aastal Harju-Viru õiguse järgi Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (–1626) teenistuse eest. Udriku mõis eraldati Rehbinderite Polli mõisast 1642. aastal, Bernhard von Rehbinderi poegade Heinrich ja Bernhard von Rehbinderi poolt isa pärandi jagamisel, kui Heinrich von Rehbinder sai Udriku mõisa ja küla, Bernhard von Rehbinder (– 20. august 1656) aga Polli mõisa.
17. sajandi lõpust alates olid omanikeks Udriku vabahärra Heinrich von Rehbinder (1604–1680), tema poeg vabahärra Otto von Rehbinder (u 1640–1710), tema poeg vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (u 1673–1734), tema poeg, leitnant ja vabahärra Heinrich Johann von Rehbinder (1710–1756), tema vend, Saksi-Weimari kammerhärra ja riiginõunik krahv Otto Magnus von Rehbinder (1727–1792), 1781. aastast tema poeg Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinder (1756–1826), tema poeg maanõunik ja haagikohtunik krahv Karl von Rehbinder (1793–1851), 1853. aastal tema poeg rüütelkonna peamees krahv Reinhold von Rehbinder (1831–1905) ning 1906. aastast krahv Heinrich von Rehbinder (1860–1929), kes jäi ka viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi.[1]
Mõisa piirkonnas asunud küladRedigeeri
- (saksa Nagall)
- (saksa Meaküll)
- (saksa Tocklop)[2]
Mõisast valdadeksRedigeeri
1866. aastal moodustati Udriku mõisale kuulunud maadest Kadrina kihelkonda kuulunud Undla vald (Undel) ja Udriku vald (Uddrich). 17. oktoobril 1866 liideti Udriku vallaga ka Ilmastu, kuid 21. novembril 1866 liitmisotsus tühistati. 1893. aastal liideti Udriku vald Undla vallaga ühiseks Undla vallaks.
MõisakompleksRedigeeri
Esinduslik peahoone valmis aastail 1796–1803 Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinderi eestvõtmisel. Kahekorruselise klassitsistliku kivihoone fassaadi keskosas on nelja joonia sambaga kolmnurkviiluga portikus. Härrastemaja kaunistavad hammaslõikeline friis ning akende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid.
Portikuse ees seisavad kaks malmlõvi, mis on kahjuks osaliselt kahjustatud.
Mõisa peahoones tegutseb hooldekodu.[3]
Lisaks peahoonele kuulub Udriku mõisakompleksi ka mitu kõrvalhoonet, mis kuuluvad kultuurimälestiste hulka:
- 2 karjalauta – ühes neist asuvad hooldekodu päevakeskus ja eluruumid;[4][5]
- kelder;[6]
- kasvuhoone;[7]
- meierei – ehitatud ilmselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alul. Ümberehituste käigus on seal vahepeal olnud saun ja 1990. aastate lõpu poole ehitati Rootsi finantsabiga algne meierei ümber kortermajaks, et osutata toetatud elamise teenust;[8]
- viinavabrik.[9]
Mõisa kalmistuRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Udriku mõis (Kadrina khk)
- ↑ Kommissionwackenbuch
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa peahoone
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa karjalaut 1
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa karjalaut 2
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa kelder
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa kasvuhoone
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa meierei
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Udriku mõisa viinavabriku varemed
VälislingidRedigeeri
- Udriku mõis Eesti mõisaportaalis
- Udriku mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
PildidRedigeeri
Mõisa peahoone. Vaade põhjast
Mõisa peahoone. Peasaal
Mõisa peahoone. Peasaal
Mõisa peahoone. Muusikatuba
Mõisa kelder
Mõisa kelder
Viinavabrik
Viinavabrik
Viinavabrik
Mõisa park
Mõisa park
Mõisa park
Mõisa kasvuhoone
Mõisa kasvuhoone
Piirdemüür
Karjalaut 1 on paremal, karjalaut 2 on vasakul.
