Kärdla

linn Hiiumaa vallas Hiiumaal

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus. Tegemist on ainsa linnaga maakonnas. Läbi linna voolavad Nuutri jõgi, Lumumba jõgi (Kammioja) ja Kärdla oja (Liivaoja).

Kärdla
Kärdla keskväljak
Pindala: 4,5 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2921 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 3895[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ E
Kärdla (Eesti)
Kärdla
Kaart

Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlgendanud "võsaoruna" (< kärr ’lomp, soo’ + dal ’org’).[4]

Hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse Kärdla rahvast kohvilähkriteks (kohvilehkrid). "Kärdla alevi mehi on hüütud kohvilähkriks, kuna nad vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud," põhjendab seda Emmaste kihelkonnast 1971. aastal kogutud teade.[5] Kohvijoomine levis ja muutus üldisemaks Kärdlas varem kui külades.[6]

Aastal 2011 valiti telekanali TV3 saates Kärdla Eesti laulupealinnaks.

2013. aasta sügisel ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks, ning Kärdlast sai vallasisene linn.

2017. aasta haldusreformiga moodustati kogu Hiiumaad hõlmav Hiiumaa vald, misjärel sai Kärdlast osavald. Kärdla osavallal on oma osavallakogu, osavallavanem ning lipp ja vapp.

Linnapargis asuv Kärdla kirik
Kärdla tüüpiline tänav. Rookopli 6 (sinine), 4 (pruun) ja 2 (kollane), taga Sadama 11
Kärdla politseijaoskonna hoone

Ajalugu

muuda

Kärdlat on esmamainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama tänu 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud Hiiu-Kärdla kalevivabrikule. Aastast 1847 kuni 1890. aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla. Kärdla kirik valmis 1863. aastal peamiselt annetuste toel.

Aastal 1920 sai Kärdla aleviks Lääne maakonnas. Kolmanda astme linnaks sai Kärdla 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega.[7]

Aastal 1946 sai Kärdla maakonnalinnaks, aastal 1950 Hiiumaa rajooni keskuseks. 1990. aastast on Kärdla taas Hiiu maakonna maakonnalinn.

 
Kärdla paadisadam

Loodus

muuda

Umbes 450 miljonit aastat tagasi langes praeguse Kärdla asukoha lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis neljakilomeetrise läbimõõduga ja 400–500 m sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Linna järgi on nime saanud kraatrisse kujunenud Haljala lademe Kärdla kihistu.[8]

Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna läbivad Nuutri jõgi (Kärdla jõgi), Lumumba jõgi (Kammioja), Kärdla oja (Liivaoja). Linna lääneosas on arteesia allikaid. Kärdla on parklinn: seal on palju kõrghaljastust, valdavalt väikesed hooned ja palju aedu.

Kärdla supelrannas asub Kärdla rannakivi.

Elanikkond

muuda
1897 1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011
1718 1580 1454 1524 2688 2969 3426 4126 3672 3050

2010. aasta 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Kärdla rändega rahvaarv 3381 ja rändeta rahvaarv 3634.[9]

2011. aastal oli Kärdla elanike seas 98,2% eestlasi ja 1,8% muid rahvusi ning 2000. aastal 97,64% eestlasi ja 1,4% venelasi.

Kärdla elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[10] 1979[11] 1989[12] 2000[13] 2011[14]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 2752 92,69 3167 92,44 3866 93,40 3684 97,64 2994 98,16
venelased 168 5,66 187 5,46 184 4,45 53 1,40 27 0,89
ukrainlased 22 0,74 27 0,79 30 0,72 7 0,19 6 0,20
valgevenelased 10 0,34 14 0,41 16 0,39 5 0,13 6 0,20
lätlased 2 0,07 11 0,32 5 0,14 5 0,13 5 0,16
soomlased 4 0,13 2 0,06 3 0,07 4 0,11 4 0,13
sakslased ... ... 1 0,03 4 0,10 2 0,05 2 0,07
poolakad ... ... 2 0,06 3 0,07 2 0,05 1 0,03
leedulased 0 0 0 0 2 0,05 0 0 0 0
tatarlased ... ... 5 0,15 5 0,14 0 0 0 0
muud 11 0,37 10 0,29 21 0,51 11 0,29 5 0,16
Kokku 2969 100 3426 100 4139 100 3773 100 3050 100

Transport

muuda

Linna läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee. Kärdla lennujaam asub linnast umbes 4 km idas Hiiessaare külas.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 27.07.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Marja Kallasmaa. Kärdla. – Eesti kohanimeraamat. Toimetanud Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281.
  5. Mari-Ann Remmel. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. Mäetagused 2003, nr 21, lk 141–192.
  6. Hugo Puss. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 680.
  7. Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
  8. Stratigraafia terminoloogia
  9. Statistikaameti koduleht
  10. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  11. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  12. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  13. Päring Statistikaameti andmebaasist
  14. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

muuda