Suuremõisa (Hiiumaa)
|
See artikkel räägib Suuremõisa külast Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Muude samanimeliste kohta vaata Suuremõisa. |
Suuremõisa on küla Hiiumaa valla idaosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
| Suuremõisa | |
|---|---|
| Pindala: 8,1 km² | |
Elanikke: 208 (31.12.2021)[1]  | |
|
EHAK-i kood: 7846[2] | |
| Koordinaadid: 58° 52′ N, 22° 57′ E | |
  | |
 |
Naaberkülad on põhjas Vilivalla ja Hellamaa, loodes Undama, läänes Viilupi, edelas Kalgi, lõunas Valipe, kagus Pühalepa ja idas Kerema küla.
Nimi
muuda
Kohanimi tuletub Hiiu-Suuremõisa mõisa nime saksakeelsest otsetõlkest.[3] Kohanimi on saksa keeles Großenhof, 1633 on mainitud kui Grossenhof, 1732 Sure m. ja 1798 Grosenhof.
Loodus
muudaSuuremõisa piirneb läänes Suuremõisa jõega. Suuremõisa park on looduskaitse all. Pargis asub Suuremõisa allik.
Elanike arv
muudaSuuremõisa on elanike arvu poolest Pühalepa osavalla suurim küla. Seal elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 187 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[4]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 143 | 1959 |
| 102 | 1970 |
| 157 | 1979 |
| 290 | 1989 |
| 321 | 2000 |
| 187 | 2011 |
| 211 | 2020 |
| 208 | 2021 |
Talud
muuda
Suuremõisa tänapäevane asustus asub põhiosas mõisast idas ja lõunas.
Suuremõisa ajaloolised talud 1939 [5]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | A66 | Avasaar |
| 2 | Alltoa | Kingsepp, Nurk |
| 3 | Hermisto | Tross |
| 4 | Kirsiaia | Aman, Nõmmeots |
| 5 | Kivila | Ingre |
| 6 | Kruusamäe | Hari |
| 7 | Kõivasalu | Enson |
| 8 | Lepa | Allik, Kottri |
| 9 | Liivi | Liier |
| 10 | Mäelao | Daum, Liik |
| 11 | Nauri | Kreek |
| 12 | Põllu | Jääger, Maar |
| 13 | Suuremõisa | Kangur |
| 14 | Teotoa | Leigri |
| 15 | Tooma | Paat |
| 16 | Uuerehe | Maivel, Vannas |
| 17 | Vahtra | Kerves |
| 18 | Ülejõe | Kuuse, Rõhu |
Ajalugu
muudaAla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi järgi olnud kunagi seal leidunud allika järgi Suur-Hallikaküla. 1519 on mainitud Pühalepa mõisa, 1633 juba Grossenhof.
Tänapäeva küla ala kuulus eelmiste sajandite jooksul enamjaolt mõisale. Mõisa maade tükeldamisel moodustati 20. sajandi alguses Suuremõisa asundus.
Taristu
muuda
Suuremõisa–Käina–Emmaste tee algab tegelikult Pühalepa ja Valipe piirilt, Suuremõisa–Salinõmme tee Kalgi ja Viilupi piirilt. Suuremõisa teeks nimetatakse endise Suuremõisa–Kärdla maantee algust. Tänapäeval läheb Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee küla piiridest küll läbi, kuid jääb tihedamast asustusest kaugemale. Mõisast idas ja lõunas asub tänavatevõrgustik, mida maanteega ühendavad Uus tänav ja Kiriku tee. Küla põhjaosas algab Haavamäe tee.
Suuremõisa bussipeatus on Käina ja Kärdla suunal liikuvate bussiliinide, sealhulgas Tallinnast saabuvate kiirbussiliinide viimane ühine peatus.
Kultuur
muudaSuuremõisas asuvad abivallamaja, Suuremõisa loss (milles on Hiiumaa Ametikooli ja Suuremõisa Põhikooli ruumid), Pühalepa tervisekeskus, kultuuri- ja noortekeskus, raamatukogu, katlamaja, EMT mobiiltelefonimast. Lossihoovis korraldavad näitetrupid aegajalt lavastusi. Elamutest on külas nii paneelmaju (Uuel tänaval) kui eramuid.
Pühalepa kirik asub Pühalepa külas.
Ettevõtlus
muudaKülas asub Coop Eesti kauplus.
Pildid
muuda
Viited
muuda- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Suuremõisa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a