Ava peamenüü

Mari-Ann Remmel (sündinud 2. augustil 1966) on eesti folklorist, looduskaitsetegelase Jaan Remmeli tütar[1].

Ta töötab Eesti Kirjandusmuuseumis.[2]

EluluguRedigeeri

Mari-Ann Remmel lõpetas 1984. aastal Tallinna 24. Keskkooli ja 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna; M.A. (2001, TÜ), väitekiri "Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena". Aastast 2004 Tartu Ülikooli doktorant.

Remmel töötas aastatel 1985–1986 Muuseumide ja Kultuurimälestiste Teaduslik-Metoodilise Nõukogu fondisektori nooremteadurina, aastast 1991 Kultuuriministeeriumi rahvaluule osakonna (aastast 1995 Eesti Rahvaluule Arhiiv) teadurina. Ta on ISFRN-i, Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige.[2]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkond: kohapärimuse aspektid, ekspeditsioonipäevikud kui rahvaluule kogumise ajaloo ja ühiskonnamuutuste peegeldajad. 20 teadustrükist.[2]

TeoseidRedigeeri

  • Remmel, Mari-Ann 1997. Rahva ja luule vahel: Kogumispäevikuid aastaist 1878-1996. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimuses. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann; Potter, Terje; Valk, Heiki 2001. Rõuge kihelkond: Paigad ja pärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 2004. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Remmel, Mari-Ann 2008. Mõisalegendid: Harjumaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tänapäev.
  • Remmal, Mari-Ann 2011. Päritud paigad: Kohajutte ja legende Rae vallast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Rae vallavalitsus.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tänapäeva hiieline. – Loodusesõber nr 6, 2009, lk 21.
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.