Meteoriit

taevast alla kukkunud kivi
 See artikkel on geograafia mõistest; Eesti filmistuudio kohta vaata Meteoriit (filmistuudio)

Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriite uurib meteoriitika.

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis
Maroko lõunaosast leitud kondriitmeteoriit

Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna.

Kuju, suurus, heledus ja vanus

muuda

Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune, mis on Maa atmosfääri sisenedes nähtavad ning tuntud ka "langevate tähtedena".

Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.

Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).

Mikrometeoriidid

muuda

Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi.

Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktise igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.

Koostis

muuda

Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).

  • raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5–30% niklit.
  • kivimeteoriitide ehk aeroliitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid.
  • segameteoriidid ehk kivi-raudmeteoriidid. Segameteoriidid jagunevad kivimilise (silikaatse) ja metallilise materjali jaotuse järgi pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiitides moodustab metalliline raud-nikli osa karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide, peamiselt pürokseeni sisaldusega oliviini kristallid. Mesosideriitides moodustab karkassi kivimiline (silikaatne) osa ning poorides on metalliline materjal.

Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraalešreibersiiti ja olhamiiti.

Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad nad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.

Meteoriidikraatrid

muuda
 
Kaali kraater on Eesti tuntuim meteoriidikraater

Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.

Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks.

Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub.

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda