Gustav Wulff-Õis

Gustav Wulff (pseudonüümid G. Õis, Gustav Õis, G. Õiis; 1. jaanuar 1865 (vkj 20. detsember 1864) Sirvaste küla, Vastse-Otepää vald, Tartumaa (Võrumaa) – 9. jaanuar 1946 Nüpli küla, Otepää vald) oli eesti luuletaja.[1]

Gustav Wulff sündis Lõuna-Tartumaal Vastse-Otepää vallas Juusa talus rentniku pojana. Tal oli neli venda. Alghariduse omandas ta Maaritsa apostelliku õigeusu kihelkonnakoolis ja Tartu Jüri kiriku koolis. 1880. aastal asus ta õppima venekeelsesse Tartu II Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1884. aastal.[1]

Aastatel 1885-1892 töötas ta õpetajana Puhja kihelkonnakoolis, kust ta pidi revolutsioonilise kirjanduse levitamise tõttu tekkinud tülide pärast lahkuma. Aastatel 1892-1894 oli ta Amblas apteeker F. Kossovi juures koduõpetaja. Seejärel asus Vana-Otepääl tööle vallasekretärina ja töötas sellel ametikohal kuni pensionile jäämiseni 1937. aastal. Ta oli mitme Vana-Otepääl tegutsenud seltsi aktiivne liige, sh Otepää karskusseltsis.[1]

Kirjanduslike katsetustega alustas Gustav Wulff Tartu II Õpetajate Seminaris, kus talle avaldas eriti suurt mõju eesti keele õpetaja Mihkel Veske. Viimase mõjul kujunes õpilaste seas elav kirjanduseharrastus. Seminaristid huvitusid emakeelsest kirjandusest, aga kirjutasid ka ise luuletusi. Need koondati almanahhi "Seminari sulemehed". Peale Gustav Wulffi luuletuste oli seal nt ka hiljem tunnustatud luuletajate Jakob Tamme ja Peeter Laredei esimesi luulekatsetusi.[1]

Luuletajana kasutas Gustav Wulff peudonüümi Gustav Õis, sageli ka varjunime initsiaale G. Õ. Tõenäoliselt lootis noor luuletaja nii vältida tagakiusamist tema luuletustes väljendatud rahvuslike meeleolude pärast. Tema varasemad värsid ilmusid 1882. aastal Sakalas. Seminaristina kirjutas ta ka oma tuntuima luuletuse "Ööpikule" ("Õrn ööbik..."), mis ilmus 1883. aastal Eesti Postimehe Muusiku lisalehes nr 5/6.[1] Kaasõpilase Karl Rammi viisistatuna sai sellest populaarne laul, mida lauldakse tänini.

Gustav Wulff on maetud Otepää uuele kalmistule.

IsiklikkuRedigeeri

Gustav Wulff oli alates 1910. aastast abielus Otepää koolmeistri Paul Luksepa tütre Olgaga. Neil oli kolm last: Leo, Valerie (Valli), Emile (Villu). Poja Leo Karupää tütar Mari-Ann Karupää on olnud Bonnieri meediagrupi ettevõtte Ahlen&Akerlund ajakirjanik ja tegelenud Rootsis vanurite hooldusõpetusega. Pärast Eesti taasiseseisvumist kolis ta tagasi Eestisse ja asus juhtima Gustav Wulff-Õie Muuseumi.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Otepää lähedal Nüplis Nüpli järve ääres asunud Lõhmuse talu oli Gustav Wulff naise Olga Wulffi kodukoht. Gustav Wulff veetis selles talus oma viimased eluaastad. Tema mälestuse jäädvustamiseks paigaldati 1960. aasta jaanipäeval Lõhmuse talu elumaja seinale mälestustahvel ja avati Gustav Wulff-Õie Muuseum.

3. juunil 2015 avati mälestuskivi Gustav Wulffi sünnikohas Saverna lähedal Sirvaste külas Juusa talu juures. 13. juunil 2015 avati mälestuskivi Puhja kirikuaias.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Muuseum. Gustav Wulff-Õie Muuseumi veebisait.

VälislingidRedigeeri

  • "Elulugu"
  • "Wana Wulff jutustab. Kuidas sündis populaarseim laul: Õrn ööbik, kuhu tõttad sa" - Postimees, 18. juuli 1935
  • Gustav Wulff-Õis Eesti biograafilises andmebaasis ISIK