Andrus Veerpalu
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
Andrus Veerpalu (sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.
 Andrus Veerpalu (2006) | |||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | ||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 8. veebruar 1971 | ||||||||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Pärnu | ||||||||||||||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[1] 23. augustil määras FIS-i kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu. Spordi Arbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. aasta 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.[2]
Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver.
Sportlikud saavutused
muuda- 1992. aasta taliolümpiamängud
Albertville'is
- 10. koht 4×10 km teatesõidus
- 21. koht 10 km klassikas
- 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus
- 44. koht 30 km klassikas
- 1994. aasta taliolümpiamängud
Lillehammeris
- 11. koht 4×10 km teatesõidus
- 26. koht 50 km klassikas
- 36. koht 10 km klassikas
- 55. koht 15 km jälitussõidus
- 1998. aasta taliolümpiamängud
Naganos
- 8. koht 10 km klassikas
- 10. koht 4×10 km teatesõidus
- 19. koht 30 km klassikas
- 2002. aasta taliolümpiamängud
Salt Lake Citys
olümpiavõitja 15 km klassikas
hõbemedal 50 km klassikas- 9. koht 4×10 km teatesõidus
- 2006. aasta taliolümpiamängud
Torinos
- olümpiavõitja 15 km klassikas
- 8. koht 4×10 km teatesõidus
- 2010. aasta taliolümpiamängud
Vancouveris
- 1993
Falunis
- 15. koht 4×10 km teatesõidus
- 31. koht 30 km klassikas
- 49. koht 10 km klassikas
- 57. koht 15 km jälitussõidus
- 1995 Thunder Bays
- 11. koht 4×10 km teatesõidus
- 30. koht 30 km klassikas
- 1997 Trondheimis
- 11. koht 4×10 km teatesõidus
- 32. koht 10 km klassikas
- 39. koht 50 km klassikas
- 1999
Ramsaus
hõbemedal 50 km klassikas- 14. koht 10 km klassikas
- 10. koht 4×10 km teatesõidus
- 2001
Lahtis
maailmameister 30 km klassikas- 5. koht 15 km klassikas
- 7. koht 4×10 km teatesõidus
- 2003 Val di Fiemmes
- 4. koht 30 km klassika ühisstardist
- 8. koht 15 km klassikas
- 8. koht 4×10 km teatesõid
- 2005
Oberstdorfis
- 4. koht 50 km klassikas
- 9. koht 4×10 km teatesõidus
- 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis
- 2009
Liberecis
- maailmameister 15 km klassikas
- 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis
- 8. koht 4×10 km teatesõidus
- 8. koht 6×1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga)
Andrus Veerpalu osales individuaalvõistluses 131 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 11 korral, millest kuuel korral kõige kõrgemale astmele. Ta jõudis poodiumikohtadele vaid klassikadistantsidel. Ainsal korral jõudis sprindis kolme sekka 16. detsembril 2003 Val di Fiemmes, kui oli klassikasprindis kolmas.
Maailma karikasarja etapivõidud
muuda| Jrk-nr | Aasta | Kuupäev | Koht | Riik | Ala |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | 2003 | 15. veebruar | Asiago |  Itaalia |
10 km klassika |
| 2. | 2003 | 8. märts | Oslo |  Norra |
50 km klassika |
| 3. | 2003 | 13. detsember | Davos |  Šveits |
15 km klassika |
| 4. | 2004 | 17. jaanuar | Nové Město |  Tšehhi |
15 km klassika |
| 5. | 2005 | 8. jaanuar | Otepää |  Eesti |
15 km klassika |
| 6. | 2005 | 12. märts | Holmenkollen | Norra |
50 km klassika |
Maailma karikasarja kohad kokkuvõttes
muuda| Aasta | Koht |
|---|---|
| 1993/1994 | 77. |
| 1994/1995 | 73. |
| 1996/1997 | 72. |
| 1997/1999 | 26. |
| 1998/1999 | 22. |
| 1999/2000 | 43. |
| 2000/2001 | 42. |
| 2001/2002 | 19. |
| 2002/2003 | 7. |
| 2003/2004 | 7. |
| 2004/2005 | 13. |
| 2005/2006 | 26. |
| 2007/2008 | 50. |
| 2008/2009 | 27. |
| 2009/2010 | 41. |
| 2010/2011 | 86. |
Muud sportlikud saavutused
muuda- 25-kordne individuaalne Eesti meister aastatel 1990–2014
Tunnustus
muuda- 1999 aasta meessportlane
- 2001 aasta meessportlane
- 2001 Pärnumaa vapimärk (suusatamise maailmameister)
- 2002 aasta meessportlane
- 2002 Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (teenetemärk ära võetud: Vabariigi Presidendi otsus nr 727, 15.04.2021)[3]
- 2002 Eesti Vabariigi spordipreemia (maailmameistritiitli võitmise eest murdmaasuusatamises Lahti maailmameistrivõistlustel)
- 2005 Holmenkolleni medal
- 2006 Valgetähe I klassi teenetemärk (teenetemärk ära võetud: Vabariigi Presidendi otsus nr 727, 15.04.2021)[3]
- 2006 aasta meessportlane
- 2006 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
- 2007 Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest murdmaasuusatamises Torino taliolümpiamängudel 2006. aastal)
- 2009 aasta meessportlane
- 2010 Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest suusatamise maailmameistrivõistlustel 2009. aastal)
Isiklikku
muudaAndrus Veerpalu abikaasa on Angela Veerpalu. Neil on viis last: Andreas (sündinud 1994), Anette (sündinud 1996), Anders, Anlourdees ja Andorres.[4][5]
Veerpalu reklaamis
muuda2005. aasta juuli algul reklaamis Saku Õlletehas Andrus Veerpalu foto abil Saku Originaali. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt". Pildi allservas oli kiri, et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga.[6]
Veerpalu ise nentis, et temas see reklaam vastuolu ei tekitanud. Eesti Olümpiakomitee presidendile Mart Siimannile see reklaam aga ei meeldinud. Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv selles probleemi ei näinud. Seevastu Tarbijakaitseamet nõudis õlle välireklaami viivitamatut mahavõtmist. Järgmisel päeval otsustatigi reklaam maha võtta.[6]
Dopingusüüdistused, karjääri lõpp ja võistluskeelu tühistamine
muudaMaailma Dopinguvastane Agentuur (World Anti-Doping Agency/WADA) tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris.[7] 23. veebruaril 2011, A-proovi ja B-proovi avamiste vahelisel perioodil, teatas Andrus Veerpalu, et ei osale tervislikel põhjustel peatselt algavatel Holmenkolleni Maailmameistrivõistlustel ning lõpetab oma sportlaskarjääri.[8] Siis avalikkus positiivsest A-proovist veel midagi ei teadnud, kuid sportlane ise oli proovi tulemustest teadlik. Umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud, et A-proov on osutunud positiivseks, kuid laiem üldsus oli endiselt infota. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi sensatsiooniline artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks.[9] 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS).[10] Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist.[7]
Üldsus oli avalikuks tulnud faktidest šokeeritud. Suhtlusportaalis Facebook moodustati Veerpalu toetuseks kommuun "Usume Andrus Veerpalu", millega liitus kiiresti üle 55 000 inimese, toimus ka mitmeid avalikke kogunemisi.[11] Osa avalikkuse nördimust kanaliseerus ka vihaks teemat esimesena käsitlenud ajalehe Postimees vastu ning meedia vastu laiemalt.
FIS-i kolleegium kuulas ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid. 23. augustil langetas kolleegium Andrus Veerpalu apellatsiooni osas lõpliku otsuse, mis jättis Andrus Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi, jättis jõusse positiivseks osutunud dopingutesti tulemused ning määras kolmeaastase võistluskeelu. Otsus kaevati advokaat Aivar Pilve abiga edasi spordiarbitraažikohtusse.[12]
11. juunil 2012 algas Rahvusvahelises Spordiarbitraaži Kohtus juhtumi käsitlemine kaebuse ärakuulamisega.
Otsuse teatamist lükati korduvalt edasi,[13] kuid 26. märtsil 2013 tühistas kohus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Sellest hoolimata kinnitas Spordiarbitraažikohus, et "paljud tegurid" "kaldusid viitama" Veerpalu kasvuhormooni manustamisele.[14][15]
Viited
muuda- ↑ [1]. Eesti Suusaliidu pressiteade, E24.ee, 23. veebruar 2011
- ↑ Kohus mõistis Veerpalu WADA vigade tõttu õigeks Eesti Rahvusringhääling
- ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2021. Vaadatud 29. septembril 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 1. detsember 2011, Palju õnne! Andrus Veerpalu sai viiendat korda isaks[alaline kõdulink]
- ↑ "Andrus Veerpalu pani pojale väga erilise nime". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2012.
- ↑ 6,0 6,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 128–129
- ↑ 7,0 7,1 Suusaliit: dopinguproov oli positiivne, Veerpalu eitab keelatud aine kasutamist Postimees.ee, 07. aprill 2011
- ↑ Kadri Masing (23. veebruar 2011). "Andrus Veerpalu lõpetab sportlaskarjääri". Eesti Päevaleht. Vaadatud 26.03.2013.
- ↑ Tuuli Koch (2. aprill 2011). "Andrus Veerpalu ja doping: hästi hoitud saladus või laim?". Postimees.ee.
- ↑ Sven Randlaid. FIS kinnitas Veerpalu B-proovi tulemust. ERR, 07. aprill 2011
- ↑ Armastatuim eestlane Postimees, Peep Pahv, 09. aprill 2011
- ↑ "Andrus Veerpalu kaebab FISi otsuse edasi spordiarbitraažikohtusse". Delfi. 23. august 2011. Vaadatud 26.03.2013.[alaline kõdulink]
- ↑ Priit Luts (28. veebruar 2013). "Veerpalu kohtuotsuse väljakuulutamine lükkus taas edasi". ERR Uudised. Vaadatud 28.02.2013.
- ↑ "cross-country skiing – case Veerpalu/ FIS: appeal upheld". Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus (inglise). 26. märts 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2013. Vaadatud 26.03.2013.
- ↑ Maarja Järv (26. märts 2013). "CAS: Veerpalu tarvitas kasvuhormooni, kuid test on vigane". Eesti Postimees. Vaadatud 26.03.2013.
Kirjandus
muuda- Aldo Maksimov, "Andrus. Vaikiv kangelane". Kirjastus Cum Laude, Tallinn 2011, 192 lk; ISBN 9789949913572
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andrus Veerpalu |
- Biograafia ESBL-is
- Andrus Veerpalu FIS-i kodulehel (inglise)
- Andrus Nilk, Veiko Visnapuu. Andrus Veerpalu: vastasin mu karjääri jätkumises kahtlejatele nii, et tegin sporti edasi, EPL, 27. oktoober 2008
- Arko Olesk: proovi vaidlustamine nõuab tugevamaid tõendeid, postimees.ee, lk 13, 11.04.2011
- Eesti teadlased soovitavad kasutada personaalset dopingukontrolli
- FIS langetas Veerpalu suhtes lõpliku otsuse: süüdi, postimees.ee, 23. august 2011.
- Priit Pullerits, Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust. Küsimustele vastab Sulev Kõks, postimees.ee, 29. august 2011
- Veerpalul on üliharuldane geenimutatsioon, epl.ee, 31. august 2011
- Kadri Paas, TÄISMAHUS: Meie Andruse juriidiline võitlus: süüst priiks sadade tuhandete eurode eest, Eesti Päevaleht, 29. juuni 2012
- Teadlased ei pea Veerpalule tehtud testi usaldusväärseks, uudised.err.ee, 28. veebruar 2013
- Veerpalu kohtuotsuse väljakuulutamine lükkus taas edasi, 25. märtsile 2013, uudised.err.ee, 28. veebruar 2013
- Priit Pullerits, Sulev Kõks. Lihtsam on üles tunnistada, sport.postimees.ee, 24. märts 2013