Aivar Rehemaa

eesti murdmaasuusataja

Aivar Rehemaa (sündinud 28. septembril 1982 Tartus) on Eesti endine murdmaasuusataja ja praegune Eesti suusakoondise peatreener.[1]

Aivar Rehemaa
Aivar Rehemaa Tour de Skil (2010)
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 28. september 1982 (42-aastane)
Sünnikoht Tartu
Pikkus 194 cm
Sportlaskarjäär
Spordiala murdmaasuusatamine
Spordiklubi Team Haanja
Medalid
Kuldmedal 2002. a juunioride MM-ilt

Ta on Eestit esindanud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel ja kolmedel olümpiamängudel.[2] Ta on mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises.[3] Rehemaa lõpetas sportlaskarjääri 2018. aasta kevadel ja on pärast seda töötanud murdmaasuusatreenerina.

Lapsepõlv, haridus ja treeningute algus

muuda

Aivar Rehemaa on sündinud Tartus tugevate suusaspordi traditsioonidega perekonnas. Spordipisiku sai ta tänu oma täditütardele Kristina ja Katrin Šmigunile ning õele Jana Rehemaale, kes treenisid Herbert Abeli juures.[4] Rehemaa on meediale antud intervjuudes meenutanud, kuidas ta pääses esialgu trenni ainsa poisina, kuna treeninggrupp koosnes üksnes tüdrukutest. Lapsena oli sport Rehemaa jaoks pigem mäng, kuid juba varakult treenis ta tädimehe Anatoli Šmiguni juhendamisel ning püüdis end pidevalt võrrelda Šmigunide tütardega.[5][6]

Seitsmenda klassini õppis Rehemaa Tartu Kommertsgümnaasiumis.[7] Kaheksandast klassist jätkas ta haridusteed Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis. Just sel perioodil küpses Rehemaa otsus saada suusatajaks. Ta tegi esimesed sammud tippspordi suunas, juhindudes treener Anatoli Šmigun koostatud treeningukavadest.

Rehemaa lõpetas Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis 2002. aastal. Samal aastal võitis ta juunioride maailmameistrivõistlustel 30 km klassikasõidu, mis tähistas esimest suurt rahvusvahelist edu ja tõi ta täiskasvanute koondise lävele.[4]

Sportlaskarjäär ja tähtsamad saavutused

muuda

Rahvusvaheline läbimurre

muuda

Rehemaa rahvusvaheline karjäär algas 2001. aastal FISi maailmakarikasarjas. Suuremat tähelepanu pälvis ta 2005/2006. hooajal, kui saavutas mitmel MK-etapil kohti esikümne piiril. Tema tugevuseks kujunes klassikalises stiilis sõit. Rehemaa treenerid olid sportlaskarjääri vältel Anatoli Šmigun ja Mati Alaver.

Osalemine olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel

muuda

Aivar Rehemaa osales kolmedel olümpiamängudel ja seitsmel korral maailmameistrivõistlustel, võisteldes nii individuaaldistantsidel kui ka teatesõidus.[2][8] 2002. aastal tuli Rehemaa juunioride maailmameistriks.[2]

 
Aivar Rehemaa 2007. aastal Tallinnas

Juunioride maailmameistrivõistlused

muuda
2002   Schonach
muuda
  •   juunioride maailmameister 30 km ühisstardiga sõidus (klassikastiilis) [9]

Sportlaskarjääri lõpp

muuda

Aivar Rehemaa lõpetas sportlaskarjääri 2018. aastal, mil ta teatas, et loobub terviseprobleemide tõttu neljandatel olümpiamängudel osalemisest.[10] Tema viimaseks suurvõistluseks jäi 2017. aasta MM Lahtis.

Karjääri jooksul saavutas Rehemaa parima olümpiatulemuse 2006. aastal Torinos (33. koht suusavahetusega sõidus) ja parima MM-i tulemuse 2013. aastal Val di Fiemmes (7. koht 15 km vabatehnikasõidus). Tähtsate saavutuste ritta kuulub ka 2002. aasta juunioride maailmameistritiitel ning kuulumine MK-sarja nö kuuma gruppi.

Treeneritöö

muuda

Pärast sportlaskarjääri lõppu on Rehemaa töötanud suusatreenerina. Tema treenitavate sportlaste hulka on kuulnud näiteks Marko Kilp, Kaarel Kaarel Kasper Kõrge, Steve Vahi, Alvar Johannes Alev ja Martin Himma.[11][12] Alates 2022. aastast töötab Rehemaa Eesti suusaliidus murdmaasuusakoondise peatreenerina.[13] 2022. aastal asutas Rehemaa spordiklubi A.R Pro Ski Team.[14]

Tunnustus

muuda

Isiklik elu

muuda

Aivar Rehemaa on alates 2009. aastast abielus Annika Rehemaaga, kellega koos kasvatatakse Otepääl poeg Aaronit. [17][18]

Viited

muuda
  1. [1] Eesti Suusaliit
  2. 2,0 2,1 2,2 [2] International Ski Federation (FIS)
  3. Eesti suusaliit
  4. 4,0 4,1 Eesti Spordi Biograafiline Leksikon
  5. Tserp, Deivil (aprill 2018). "Aivar Rehemaa sporditee - tulevikulootusest rahvuslikuks poksikotiks". Õhtuleht. Vaadatud 5. aprillil 2025.
  6. Pullerits, Priit (12. veebruar 2010). "Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve?". Vaadatud 5. aprillil 2025.
  7. Pullerits, Priit (28. september 2005). "Aivar Rehemaa on taas silmad särama saanud". Postimees. Vaadatud 6. aprillil 2025.
  8. Olympedia
  9. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2012. Vaadatud 13. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. "Aivar Rehemaa lõpetas tippspordiga". ERR. 12. aprill 2018.
  11. Treial, Mart (16. mai 2022). "Rehemaast saab ilmselt suusakoondise peatreener". Õhtuleht.
  12. Tserp, Deivil (13. oktoober 2020). "Aivar Rehemaa uus elu – endine suusaäss treenib tulevikulootusi". Õhtuleht. Vaadatud 5. aprillil 2025.
  13. Tiisler, Alvar (9. juuni 2022). "Aivar Rehemaa: oluline on, et tegutseksime ühtselt ja üheskoos". ERR. Vaadatud 5. aprillil 2025.
  14. Spordiregister
  15. Keian, Allan (29. jaanuar 2002). "Tartu linnapea kannab Aivar Rehemaa nime linna auraamatusse". Tartu Postimees. Vaadatud 5. aprillil 2025.
  16. Kultuuriministeerium
  17. "Aivar Rehemaa abiellus: kas nüüd tulevad ka medalid?". Delfi. 11. november 2009.
  18. Tserp, Deivil (4. mai 2013). "Rehemaa: kuldse südamega perepea". Õhtuleht.