Aivar Rehemaa
Aivar Rehemaa (sündinud 28. septembril 1982 Tartus) on Eesti endine murdmaasuusataja ja praegune Eesti suusakoondise peatreener.[1]
![]() Aivar Rehemaa Tour de Skil (2010) | ||
Isikuandmed | ||
---|---|---|
Riik | Eesti | |
Sünniaeg | 28. september 1982 | |
Sünnikoht | Tartu | |
Pikkus | 194 cm | |
Sportlaskarjäär | ||
Spordiala | murdmaasuusatamine | |
Spordiklubi | Team Haanja | |
Medalid | ||
Kuldmedal 2002. a juunioride MM-ilt
|
Ta on Eestit esindanud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel ja kolmedel olümpiamängudel.[2] Ta on mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises.[3] Rehemaa lõpetas sportlaskarjääri 2018. aasta kevadel ja on pärast seda töötanud murdmaasuusatreenerina.
Lapsepõlv, haridus ja treeningute algus
muudaAivar Rehemaa on sündinud Tartus tugevate suusaspordi traditsioonidega perekonnas. Spordipisiku sai ta tänu oma täditütardele Kristina ja Katrin Šmigunile ning õele Jana Rehemaale, kes treenisid Herbert Abeli juures.[4] Rehemaa on meediale antud intervjuudes meenutanud, kuidas ta pääses esialgu trenni ainsa poisina, kuna treeninggrupp koosnes üksnes tüdrukutest. Lapsena oli sport Rehemaa jaoks pigem mäng, kuid juba varakult treenis ta tädimehe Anatoli Šmiguni juhendamisel ning püüdis end pidevalt võrrelda Šmigunide tütardega.[5][6]
Seitsmenda klassini õppis Rehemaa Tartu Kommertsgümnaasiumis.[7] Kaheksandast klassist jätkas ta haridusteed Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis. Just sel perioodil küpses Rehemaa otsus saada suusatajaks. Ta tegi esimesed sammud tippspordi suunas, juhindudes treener Anatoli Šmigun koostatud treeningukavadest.
Rehemaa lõpetas Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis 2002. aastal. Samal aastal võitis ta juunioride maailmameistrivõistlustel 30 km klassikasõidu, mis tähistas esimest suurt rahvusvahelist edu ja tõi ta täiskasvanute koondise lävele.[4]
Sportlaskarjäär ja tähtsamad saavutused
muudaRahvusvaheline läbimurre
muudaRehemaa rahvusvaheline karjäär algas 2001. aastal FISi maailmakarikasarjas. Suuremat tähelepanu pälvis ta 2005/2006. hooajal, kui saavutas mitmel MK-etapil kohti esikümne piiril. Tema tugevuseks kujunes klassikalises stiilis sõit. Rehemaa treenerid olid sportlaskarjääri vältel Anatoli Šmigun ja Mati Alaver.
Osalemine olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
muudaAivar Rehemaa osales kolmedel olümpiamängudel ja seitsmel korral maailmameistrivõistlustel, võisteldes nii individuaaldistantsidel kui ka teatesõidus.[2][8] 2002. aastal tuli Rehemaa juunioride maailmameistriks.[2]
- 34. koht suusavahetusega sõidus
- 35. koht 50 km vabatehnikas
- 54. koht vabatehnikasprindis
- 8. koht teatesõidus
- 34. koht 50 km klassikas
- 37. koht suusavahetusega sõidus
- 51. koht 15 km vabatehnikas
- 14. koht teatesõidus
- 40. koht 15 km klassikas
- 44. koht 50 km vabatehnikas
- 51. koht 30 km suusavahetusega sõidus
- 10. koht teatesõidus
- 19. koht 30 km klassikas
- 41. koht 20 km suusavahetusega sõidus
- 43. koht vabatehnikasprindis
- 8. koht teatesõidus
- 34. koht 50 km klassikatehnikas
- 42. koht suusavahetusega sõidus
- 13. koht teatesõidus
- 10. koht 50 km vabatehnikas
- 29. koht suusavahetusega sõidus
- 32. koht 15 km klassikas
- 8. koht sprinditeates (koos Andrus Veerpaluga)
- 10. koht teatesõidus
- 32. koht 50 km vabatehnikas
- 57. koht suusavahetusega sõidus
- 10. koht teatesõidus
- 7. koht 15 km vabatehnikas
- 30. koht suusavahetusega sõidus
- 43. koht 50 km klassikas
- 15. koht teatesõidus
- 26. koht 50 km klassikas
- 29. koht 15 km vabatehnikas
- 29. koht suusavahetusega sõidus
- 32. koht 15 km klassikas
- 34. koht suusavahetusega sõidus
- 49. koht 50 km vabatehnikas
Juunioride maailmameistrivõistlused
muuda- juunioride maailmameister 30 km ühisstardiga sõidus (klassikastiilis) [9]
Sportlaskarjääri lõpp
muudaAivar Rehemaa lõpetas sportlaskarjääri 2018. aastal, mil ta teatas, et loobub terviseprobleemide tõttu neljandatel olümpiamängudel osalemisest.[10] Tema viimaseks suurvõistluseks jäi 2017. aasta MM Lahtis.
Karjääri jooksul saavutas Rehemaa parima olümpiatulemuse 2006. aastal Torinos (33. koht suusavahetusega sõidus) ja parima MM-i tulemuse 2013. aastal Val di Fiemmes (7. koht 15 km vabatehnikasõidus). Tähtsate saavutuste ritta kuulub ka 2002. aasta juunioride maailmameistritiitel ning kuulumine MK-sarja nö kuuma gruppi.
Treeneritöö
muudaPärast sportlaskarjääri lõppu on Rehemaa töötanud suusatreenerina. Tema treenitavate sportlaste hulka on kuulnud näiteks Marko Kilp, Kaarel Kaarel Kasper Kõrge, Steve Vahi, Alvar Johannes Alev ja Martin Himma.[11][12] Alates 2022. aastast töötab Rehemaa Eesti suusaliidus murdmaasuusakoondise peatreenerina.[13] 2022. aastal asutas Rehemaa spordiklubi A.R Pro Ski Team.[14]
Tunnustus
muuda- 2002 Aivar Rehemaa nimi kanti Tartu linna auraamatusse[15]
- 2003 Eesti Vabariigi spordipreemia (2002. aasta juunioride maailmameistriks tuleku eest 30 km murdmaasuusatamises)[16]
Isiklik elu
muudaAivar Rehemaa on alates 2009. aastast abielus Annika Rehemaaga, kellega koos kasvatatakse Otepääl poeg Aaronit. [17][18]
Viited
muuda- ↑ [1] Eesti Suusaliit
- ↑ 2,0 2,1 2,2 [2] International Ski Federation (FIS)
- ↑ Eesti suusaliit
- ↑ 4,0 4,1 Eesti Spordi Biograafiline Leksikon
- ↑ Tserp, Deivil (aprill 2018). "Aivar Rehemaa sporditee - tulevikulootusest rahvuslikuks poksikotiks". Õhtuleht. Vaadatud 5. aprillil 2025.
- ↑ Pullerits, Priit (12. veebruar 2010). "Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve?". Vaadatud 5. aprillil 2025.
- ↑ Pullerits, Priit (28. september 2005). "Aivar Rehemaa on taas silmad särama saanud". Postimees. Vaadatud 6. aprillil 2025.
- ↑ Olympedia
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2012. Vaadatud 13. aprillil 2008.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Aivar Rehemaa lõpetas tippspordiga". ERR. 12. aprill 2018.
- ↑ Treial, Mart (16. mai 2022). "Rehemaast saab ilmselt suusakoondise peatreener". Õhtuleht.
- ↑ Tserp, Deivil (13. oktoober 2020). "Aivar Rehemaa uus elu – endine suusaäss treenib tulevikulootusi". Õhtuleht. Vaadatud 5. aprillil 2025.
- ↑ Tiisler, Alvar (9. juuni 2022). "Aivar Rehemaa: oluline on, et tegutseksime ühtselt ja üheskoos". ERR. Vaadatud 5. aprillil 2025.
- ↑ Spordiregister
- ↑ Keian, Allan (29. jaanuar 2002). "Tartu linnapea kannab Aivar Rehemaa nime linna auraamatusse". Tartu Postimees. Vaadatud 5. aprillil 2025.
- ↑ Kultuuriministeerium
- ↑ "Aivar Rehemaa abiellus: kas nüüd tulevad ka medalid?". Delfi. 11. november 2009.
- ↑ Tserp, Deivil (4. mai 2013). "Rehemaa: kuldse südamega perepea". Õhtuleht.