Enn Tarto

Eesti poliitik

Enn Tarto (25. september 1938 Tartu18. juuli 2021) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, Balti apelli üks koostajaid ja allkirjastajaid.[1][2][3][4]

Enn Tarto (2007)
Enn Tarto andmas intervjuud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Tartu tähetorni juures 24. veebruaril 2013

EluluguRedigeeri

HariduskäikRedigeeri

Aastatel 19461953 õppis ta Kõrveküla külakoolis, 1953–1956 Tartu 3. Keskkoolis. Aastail 19691971 tudeeris ta kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, õpingud katkestati poliitilistel põhjustel.

TöökäikRedigeeri

Poliitiline tegevusRedigeeri

VastupanutegevusRedigeeri

1956. aastal kuulus ta salajasse koolinoorte organisatsiooni "Eesti Noorte Malev". Levitati lendlehti Ungari ja Eesti vabaduse toetuseks. Okupatsioonivõimud arreteerisid osalejad ja saatsid nad vangilaagrisse.

  Pikemalt artiklis Eesti Noorte Malev

Mordva poliitvangilaagris moodustas Enn Tarto koos Taivo Uibo, Erik Udami ja teiste kaaslastega vastupanuorganisatsiooni Eesti Rahvuslaste Liit ning osales selle tegevuses ka pärast vabanemist 1960. aastal. Organistsiooni liikmed arreteeriti 1962. aastal ja ta saadeti vangilaagrisse. Sellest vangistusest vabanes Enn Tarto 1967. aastal.

  Pikemalt artiklis Eesti Rahvuslaste Liit

Aastatel 1968–1983 osales Enn Tarto vastupanutegevuses koos paljude teisitimõtlejate ning rahvuslikult ja demokraatlikult meelestatud ringkondadega nii Eestis kui ka Venemaal, Leedus jm.

1979. aastal nõudis ta koos 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikuga Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist, nende õigustühiseks kuulutamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist.

  Pikemalt artiklis Balti apell

Enn Tarto protestis nõukogude vägede Afganistani tungimise vastu, tervitas telegrammiga Lech Walesat, kutsus soomlasi üles mitte aitama ehitada Muuga sadamat, kutsus üles tuumavaba tsooni loomisele, kuhu kuuluks ka Eesti.

Enn Tarto vahistati uuesti 13. septembril 1983. a. ning 19. aprillil 1984. a. mõistis ENSV Ülemkohus ta süüdi ENSV KrK § 68 lg 2 järgi ning karistas 10-aastase vabaduskaotusega erirežiimiga sunnitöölaagris ja järgneva 5-aastase asumisele saatmisega.

1988. aastal nõudsid Enn Tarto vabastamist ERSP, Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Eesti Muinsuskaitse Selts, piketeerijad ENSV Ülemkohtu hoone ees ja paljud teised. Ta vabanes ja saabus 17. oktoobril tagasi Eestisse.

PildidRedigeeri

Vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt 17.10.1988

PoliitikutegevusRedigeeri

Tarto oli üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (hiljem Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond) asutajaid. Ta kuulus Isamaaliitu ja alates 1999 Rahvaerakonda Mõõdukad. 2005. aastal lahkus ta Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (Rahvaerakonna Mõõdukad uus nimi). Pärast seda oli parteitu.

TunnustusedRedigeeri

TeosedRedigeeri

  • "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes" (kirjutisi ja sõnavõtte 1989–2008). Kirjastus Grenader, Tallinn 2009, 355 lk. Lisa: DVD "Üksinda ja koos", Andres Söödi dokumentaalfilm Enn Tartost, valminud 2002, 56 minutit

KirjandusRedigeeri

  • Tõnn Sarv. Mälestusi Enn Tartost. "Vikerkaar" nr 9, 2021, lk 96 - 101.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri