Aleksander Tammert
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2023) |
 |
See artikkel räägib Aleksander Tammert juuniorist; tema isa kohta vaata artiklit Aleksander Tammert seenior. |
Aleksander Tammert (sündinud 2. veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja, treener ja sporditegelane.
 Aleksander Tammert Ateenas | |||||||||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | ||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 2. veebruar 1973 | ||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Tartu, Eesti | ||||||||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Ta on esimene eestlane, kes on kettaheites võitnud olümpiamedali.[1]
Tammert on osalenud viitel olümpiamängudel ning alistanud 21 aastat järjest 60 meetri joone kettaheites.[2]
2006. aasta kevadel alistas ta kettaheites 70 meetri piiri.[3]
Lapsepõlv ja noorusRedigeeri
Lapsena käis Tammert koos kuulitõukajast isa Aleksander Tammert seenioriga küll sageli staadionil kaasas, aga sportlaskarjäärist ta toona ei unistanud.
Esimeseks spordialaks oli kodune kangi tõstmine. Isa tahtis kontrollida, kas poeg on tugevam kui Valter Külvet, ning viis lapse varakult Tartu KEK-i tõstmist harjutama. [4]
Sportlaste peres sündinud poisile treeninguid peale ei surutud, Tammert tegeles maadluse, ujumise ja poksiga. Kergejõustikutrennis ta lapseeas ei käinudki.[3] Samas on Aleksander Tammert osalenud lastele ja noortele mõeldud populaarses võistlussarjas "TV 10 Olümpiastarti" [5]
Keskkoolinoorena oli Tammert lausa koolispordiks kõlbmatu, sest põhikooli viimases klassis avastatud käe kodarluu ümbrise põletik hõrendas noore mehe luud ja pani luuümbrise lagunema. Alles lõpuklassis abituriendina sai ta taas osaleda kehalise kasvatuse tundides, aga ta tegi seda sageli läbi valu. [3]
Kettaheite treeningutega alustas Tammert 16-aastaselt isa Aleksander Tammert seeniori juhendamisel. [1]
Keskpärase treenituse kiuste osales ta 10. klassi noormehena Eesti meistrivõistlustel, Tammertil õnnestus seal kettaheide paremini kui kuulitõuge. Koos isaga otsustati edaspidigi rohkem keskenduda just heitetrennile ning 19-aastasena oli Tammert juba Eesti parim noor kettaheitja. [3]
21-aastaselt alustas Tammert ülikooliõpinguid USAs Dallases, ta valis erialaks finantssektori. Tema treeneriks oli USA perioodil Dave Wollmann, kelle treeningumetoodika sobis Tammertile hästi. Koostööd tehti ka veel pärast Tammerti ülikooli lõpetamist. [3]
HaridusRedigeeri
Tammert lõpetas 1991. aastal Tartu 14. KK-i ja 1998. aastal majandusteaduse erialal Lõuna-Dallase metodistliku ülikooli (USA), õppinud on ta ka TÜ keemia- ja kehakultuuriteaduskonnas. [1]
SportlaskarjäärRedigeeri
Tammert tuli 1994. aastal Eesti meistriks jõutõstmises ja tõstmises. Jõutõstmises tuli ta Eesti meistriks veel ka 1996. ja 1997. aastal.[2]
Eesti kergejõustikumeistrivõistlustelt on Tammert saanud kettaheites 11 kulda, 7 hõbedat, 5 pronksi ja kuulitõukes 2 kulda, 1 hõbe, 6 pronksi. [2]
Kettaheite rekord: 70,82 (2006)
Kuulitõuke rekord: 18,41 (2001)
Tammertile kuulus Eesti rekord kettaheites aastatel 1998–2006. 2012. aasta Londoni olümpiamängude avatseremoonial kandis ta Eesti lippu. [2]
Pärast aktiivset sportlaskarjääri on Tammert on töötanud spordimetoodiku ja treenerina.
SaavutusedRedigeeri
OlümpiamängudRedigeeri
- 1996 Atlantas
- 25. koht 59.04 (31. juuli)
- 2000 Sydneys
- 9. koht 63.25 (25. september)
- 2004 Ateenas
pronksmedal 66.66 (23. august)
- 2008 Pekingis
- 12. koht 61.32 (19. august)
- 2012 Londonis
- 27. koht 60.20 (6. august)
Ateena olümpiamängude pronksmedal 2004Redigeeri
2004. aasta Ateena olümpiaks valmistuti koos leeduka Virgilijus Aleknaga, Tammert on öelnud, et eelkõige õppis ta Aleknalt, kuidas olla lihtsalt hea inimene. [3]
Ateena olümpia kettaheitefinaalis heitis Tammert 66.66 ja lahkus sektorist pettununa, sest see tulemus andis 4. koha. Mõne tunni pärast selgus, et ungarlane Robert Fazekas jääb medalist ilma dopingupettuse pärast ja Tammert sai siiski esimese Eesti kettaheitjana olümpia medalipoodiumile, pronksine autasu kaelas. Tammert tunnistas peale medalivõitu, et ta ei suuda püsida läbi hooaja suurepärases vormis, aga hooaja tähtsamaks jõuprooviks on vorm alati hästi ajastatud. [1] Tammert lausus peale medalitseremooniat kuldsed sõnad: "Viimane mees medaliga on hoopis parem olla kui esimene medalita." [6]
Eriti hea meel oli Tammertil ka selle üle, et isa elas staadionil medali võidule kaasa. [4]
MaailmameistrivõistlusedRedigeeri
- 1995 Göteborg
- 23. koht 58.64 (9. august)
- 1997 Ateena
- 12. koht 59.44 (10. august)
- 1999 Sevilla
- 9. koht 62.29 (24. august)
- 2001 Edmonton
- 16. koht 61.04 (6. august)
- 2003 Pariis
- 7. koht 64.50 (26. august)
- 2005 Helsingi
- 4. koht 64.84 (7. august)
- 2007 Osaka
- 8. koht 64.33 (28. august)
Euroopa meistrivõistlusedRedigeeri
- 1998 Budapest
- 20. koht 57.62 (22. august)
- 2002 München
- 5. koht 64.55 (11. august)
- 2006 Göteborg
- pronksmedal 66.14 (12. august)
Euroopa meistrivõistluste pronksmedal 2006Redigeeri
EMi ajal oli Tammert haiglane ja ta isa oli haiglas, erilist isu tiitlivõistlusele minna Tammertil polnud, aga ta otsustas siiski minna ning tegi väga hea tulemuse - 66.14 ning saavutas pronksmedali. [4] Göteborgis võidutses leedukas Virgilijus Alekna tulemusega 68.47. Eestlased hõivasid poodiumi madalamad astmed, Tammerti ees hõbeda võitis Gerd Kanter, heites 68.03. [7]
Universiaadi kuldmedal 2001Redigeeri
2001. aasta suveuniversiaadil Pekingis võitis Tammert kettaheites kuldmedali tulemusega 65,19.[1]
Eesti rekordid [3]Redigeeri
- 1998 65.35 7. mai (Abilene, Texas, USA)
- 1999 65.36 8. mai (Denton, Texas, USA)
- 1999 66.95 8. mai (Denton)
- 2000 67.02 6. mai (Austin, Texas, USA)
- 2000 67.41 6. mai (Austin)
- 2002 67.68 23. mai (Tartu)
- 2002 67.75 23. mai (Tartu)
- 2004 68.48 27. märts (Arlington, Texas, USA)
- 2006 70.82 15. aprill (Denton)
TunnustusRedigeeri
- 2004 – aasta meeskergejõustiklane [8]
- 2005 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest kettaheites 2004. aasta Ateena olümpiamängudel) [8]
- 2005 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk[9]
- Aastast 2016 EOK esindajate kogu liige. [8]
- 2021 – Kalevi auliige [8]
IsiklikkuRedigeeri
Aleksander Tammert töötab Eesti Spordiseltsis Kalev juhatuse liikme, tegevjuhina. [10]
Tammert on abielus Sloveenia odaviskaja Elizabeta Randjeloviciga ja neil on kaks tütart.[3]
Tammert omab relvaluba ja tema suureks hobiks on jahindus [2]
On juhendanud treenerina varalahkunud Taavi Peetret, Martin Kupperit, Priidu Niitu ning Egiptuse kettaheitjat Omar El Ghazalit. [2]
Treenerina osales 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial olles Martin Kupperi juhendaja. [8]
On väljaandnud raamatu oma isast "Kolmeteistkümnes kuulitõukekuningas" [4]
Tammerti olümpiapronksi on võimalik näha Tartus asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis
ViitedRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aleksander Tammert |
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk-d 106–107.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Päikesekirjastus. Lk 31. ISBN 978-9949-597-80-2.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber (esma trükk). Tallinn. Lk-d 305–313. ISBN 978-9949-21-487-7.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Sonn, Ville. Kolmeteistkümnes kuulitõukekuningas. Vali press. Lk-d 122–129. ISBN 978-9949-15-127-1.
- ↑ Karuks, Tiit (2011). 101 Eesti spordilugu. Tallinn: Varrak. Lk 132. ISBN 978-9985-3-2398-4.
- ↑ Narmont, Donatas (2004). Ateena 2004 XXVII suveolümpiamängud. Lk-d 356–359.
- ↑ Maidlo, Juhan (2007). Eesti Spordi aastaraamat 2006. Lk 181.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 "Tammert, Aleksander". esbl.ee. Mai 2023. Vaadatud 1. mai 2023.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1763
- ↑ "Juhtimine ja töötajad". Eesti Kalev. Vaadatud 13. mail 2023.