Gerd Kanter

Gerd Kanter
Isikuandmed
Riik	Eesti
Sünniaeg	6. mai 1979 (41-aastane)
Sünnikoht	Tallinn, Eesti
Medalid
Olümpiamängud
Maailmameistrivõistlused
Euroopa meistrivõistlused
Universiaad

Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on endine eesti kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister.

Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vana-Vigalasse ja asus õppima kohalikus põhikoolis. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise eriala ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Pärast seda õppis Estonian Business Schooli magistriõppes.

Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Märjamaa vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindas ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).

Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2000. aastast hakkas Raul Rebase juhtimisel tegutsema Gerd Kanteri meeskond Team75(plus) (arv 75 viitas suurele eesmärgile aidata Gerd Kanteril liikuda isikliku rekordi 75 meetrit kursil, mis olnuks ühtlasi maailmarekord).

2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga peaauhinna.^[1]

22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi.

24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega.

Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga.^[2]

Tippsportlase karjääri lõpetamineRedigeeri

Sügisel 2018 teatas tippspordiga lõpparve tegemisest. Sel puhul toimus 13. septembril 2018 suurejooneline karjäärilõpuüritus "Gerd Kanteri viimane vaatus" Kadrioru staadionil, kus olid kohal maailma tippkettaheitjad (nt Daniel Stahl (isikliku rekordiga 69.72), Fedrick Dacres (69.67) ja Andrius Gudzius (69.59)) ning üle 3000 spordihuvilise.^[3]^[4]

Tallinnas Eesti Filmimuuseumis toimus Gerd Kanteri üliedukale karjääri tagasi vaatav rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid Vésteinn Hafsteinsson, Raul Rebane, Indrek Tustit, Hans Üürike, Magnus Kirt ja Robert Harting.^[5]

Elu pärast tippsportiRedigeeri

2016. aastal valiti Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks. 2017. aasta sügisel valiti ta Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks.^[6]

Sportlikud tulemusedRedigeeri

OlümpiamängudelRedigeeri

2004 Ateenas
- 19. koht 60.05 (21. august)
2008 Pekingis
- olümpiavõitja 68.82 (19. august)
2012 Londonis
- pronksmedal 68.03 (7. august)
2016 Rio de Janeiros
- 5. koht 65.10 (13. august)

Gerd Kanter Ōsakas

MaailmameistrivõistlustelRedigeeri

2003 Pariisis
- 25. koht 56.63 (24. august)
2005 Helsingis
- hõbemedal 68.57 (7. august)
2007 Ōsakas
- maailmameister 68.94 (28. august)
2009 Berliinis
- pronksmedal 66.88 (19. august)
2011 Daegus
- hõbemedal 66.95 (30. august)
2013 Moskvas
- pronksmedal 65.19 (13. august)

IAAF-i finaalvõistlustelRedigeeri

2004 Szombathelys
- 5. koht 63.28
2005 Monacos
- 2. koht 66.01
2006 Stuttgardis
- 2. koht 68.47
2007 Stuttgardis
- 1. koht 66.54
2008 Stuttgardis
- 1. koht 68.38
2009 Salonikis
- 5. koht 65.34

Euroopa meistrivõistlustelRedigeeri

2002 Münchenis
- 12. koht 55.14 (21. august)
2006 Göteborgis
- hõbemedal 68.03 (12. august)
2010 Barcelonas
- 4. koht 66.20 (1. august)
2012 Helsingis
- hõbemedal 66.53 (30. juuni)
2014 Zürichis
- hõbemedal 64.75 (13. august)
2016 Amsterdamis
- pronksmedal 65.27 (9. juuli)

UniversiaadilRedigeeri

2001 Pekingis
- 14. koht 57.44
2005 Izmiris
- kuldmedal 65.29

Isikliku rekordi arengRedigeeri

1996 46.92 (1,5 kg ketas)
1997 50.40 (1,5 kg ketas)
1998 47.37 (2 kg ketas)
1999 49.25
2000 54.07 (10. mai)
2000 55.98 (24. mai)
2000 56.09 (11. juuni)
2000 57.15 (30. august Tallinn)
2000 57.68
2001 60.47 (15. august Tartu)
2002 61.56 (10. märts Pula, Horvaatia)
2002 62.28 (28. aprill Tartu)
2002 63.17 (18. mai Tartu)
2002 64.67 (14. juuli Helsingborg, Rootsi)
2002 66.31 (26. juuli Tartu)
2003 67.13 (5. september Tallinn)
2004 68.05 (1. mai La Jolla, San Diego, California, USA)
2004 68.50 (Eesti rekord; 5. juuni Sevilla, Hispaania)
2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill San Diego)
2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego)
2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg)
2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg)

TunnustusRedigeeri

2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[7]
2006 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Helsingis 2005. aastal)
2006–2013 ja 2015–2016 – aasta meeskergejõustiklane
2007, 2008 ja 2011 – aasta meessportlane
2007, 2008, 2010 ja 2011 – Tallinna parim meessportlane
27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga.
25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3.
2008 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
2008 – Kalevi auliige
2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas 2007. aastal)
2009 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel)
2009 – Valgetähe I klassi teenetemärk^[8]
2009, 2010 ja 2014 – Euroopa kuu parim meeskergejõustiklane (aprillis 2009, aprillis 2010 ja septembris 2014)
2012 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 2011. aastal)
2013 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest kettaheites 2012. aasta Londoni olümpiamängudel)
2013 – Harju maakonna aukodanik
2019 – Kergejõustikuliidu auliige