Gerd Kanter

eesti kettaheitja

Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on endine eesti kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister.

Gerd Kanter
Kanter, Gerd.IMG 8873.JPG
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 6. mai 1979 (41-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld 2008 Peking kettaheide
Pronks 2012 London kettaheide
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2007 Ōsaka kettaheide
Hõbe 2005 Helsingi kettaheide
Hõbe 2011 Daegu kettaheide
Pronks 2009 Berliin kettaheide
Pronks 2013 Moskva kettaheide
Euroopa meistrivõistlused
Hõbe 2006 Göteborg kettaheide
Hõbe 2012 Helsingi kettaheide
Hõbe 2014 Zürich kettaheide
Pronks 2016 Amsterdam kettaheide
Universiaad
Kuld 2005 İzmir kettaheide

Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vana-Vigalasse ja asus õppima kohalikus põhikoolis. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise eriala ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Pärast seda õppis Estonian Business Schooli magistriõppes.

Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Märjamaa vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindas ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).

Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Aastatel 20062012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2000. aastast hakkas Raul Rebase juhtimisel tegutsema Gerd Kanteri meeskond Team75(plus) (arv 75 viitas suurele eesmärgile aidata Gerd Kanteril liikuda isikliku rekordi 75 meetrit kursil, mis olnuks ühtlasi maailmarekord).

2006. aastal võitis ta esimese inimesena Bigbank Kuldliiga peaauhinna.[1]

22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 m sisemaailmarekordi.

24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega.

Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga.[2]

Tippsportlase karjääri lõpetamineRedigeeri

Sügisel 2018 teatas tippspordiga lõpparve tegemisest. Sel puhul toimus 13. septembril 2018 suurejooneline karjäärilõpuüritus "Gerd Kanteri viimane vaatus" Kadrioru staadionil, kus olid kohal maailma tippkettaheitjad (nt Daniel Stahl (isikliku rekordiga 69.72), Fedrick Dacres (69.67) ja Andrius Gudzius (69.59)) ning üle 3000 spordihuvilise.[3][4]

Tallinnas Eesti Filmimuuseumis toimus Gerd Kanteri üliedukale karjääri tagasi vaatav rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid Vésteinn Hafsteinsson, Raul Rebane, Indrek Tustit, Hans Üürike, Magnus Kirt ja Robert Harting.[5]

Elu pärast tippsportiRedigeeri

2016. aastal valiti Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks. 2017. aasta sügisel valiti ta Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks.[6]

Sportlikud tulemusedRedigeeri

  OlümpiamängudelRedigeeri

 
Gerd Kanter Ōsakas

MaailmameistrivõistlustelRedigeeri

IAAF-i finaalvõistlustelRedigeeri

Euroopa meistrivõistlustelRedigeeri

UniversiaadilRedigeeri

Isikliku rekordi arengRedigeeri

TunnustusRedigeeri

TeosedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

  • Pikkus: 196 cm
  • Kaal: 125–128 kg (2008); 121 kg (2006)
  • Käte siruulatus: 207 cm

Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal[9]. 20. märtsil 2014 sündis poeg Kristjan.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri