Gerd Kanter

eesti kettaheitja

Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on endine eesti kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister.

Gerd Kanter
Kanter, Gerd.IMG 8873.JPG
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 6. mai 1979 (43-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld 2008 Peking kettaheide
Pronks 2012 London kettaheide
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2007 Ōsaka kettaheide
Hõbe 2005 Helsingi kettaheide
Hõbe 2011 Daegu kettaheide
Pronks 2009 Berliin kettaheide
Pronks 2013 Moskva kettaheide
Euroopa meistrivõistlused
Hõbe 2006 Göteborg kettaheide
Hõbe 2012 Helsingi kettaheide
Hõbe 2014 Zürich kettaheide
Pronks 2016 Amsterdam kettaheide
Universiaad
Kuld 2005 İzmir kettaheide

HaridusRedigeeri

Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vana-Vigalasse ja asus õppima kohalikus põhikoolis. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise eriala ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Pärast seda on õppinud Estonian Business Schooli magistriõppes.

2018. aastal sai temast esimene eesti tippsportlane, kes on läbinud EBS-i juhtimiskootsingu (juhtimistreeneri) diplomiprogrammi.[1], [2]

SportlasteeRedigeeri

Võistlustel esindas ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).

TreeneridRedigeeri

Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Aastatel 20062012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2000. aastast hakkas Raul Rebase juhtimisel tegutsema Gerd Kanteri meeskond Team75 Plus (arv 75 viitas suurele eesmärgile aidata Gerd Kanteril liikuda isikliku rekordi 75 meetrit kursil, mis olnuks ühtlasi maailmarekord).

2006. aastal võitis ta esimese sportlasena Bigbank Kuldliiga peaauhinna.[3]

22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.

24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Tema treeneriks jäi füsioterapeut Indrek Tustit.

Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga.[4]

Tippsportlase karjääri lõpetamineRedigeeri

Sügisel 2018 teatas Gerd Ganter tippspordiga lõpparve tegemisest. Sel puhul toimus 13. septembril 2018 suurejooneline karjäärilõpuüritus "Gerd Kanteri viimane vaatus" Kadrioru staadionil, kus olid kohal maailma tippkettaheitjad (nt Daniel Stahl (isikliku rekordiga 69.72), Fedrick Dacres (69.67) ja Andrius Gudzius (69.59)) ning üle 3000 spordihuvilise.[5][6]

Tallinnas Eesti Filmimuuseumis toimus Gerd Kanteri üliedukale karjäärile tagasi vaatav rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid Vésteinn Hafsteinsson, Raul Rebane, Indrek Tustit, Hans Üürike, Magnus Kirt ja Robert Harting.[7]

Tegevus olümpiakomiteede sportlaskomisjonidesRedigeeri

2016. aastal valiti Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks.

2017. aasta sügisel valiti ta Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks,[8] 2021. aastal valiti ta sellesse ametisse tagasi.[9]

Töö treenerinaRedigeeri

Aastatel 2018–2020 oli ta Poola tippkettaheitjate Piotr Malachowski ja Robert Urbaneki treener.

2021. aastast treenib ta Sloveenia tippkettaheitjat Kristjan Čehi, kes tuli 2022. aastal kettaheite maailmameistriks.[10]

Muu tegevusRedigeeri

Sportlikud tulemusedRedigeeri

  OlümpiamängudelRedigeeri

 
Gerd Kanter Ōsakas

MaailmameistrivõistlustelRedigeeri

IAAF-i finaalvõistlustelRedigeeri

Euroopa meistrivõistlustelRedigeeri

UniversiaadilRedigeeri

Isikliku rekordi arengRedigeeri

TunnustusRedigeeri

TeosedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

  • Pikkus: 196 cm
  • Kaal: 125–128 kg (2008); 121 kg (2006)
  • Käte siruulatus: 207 cm

Ta abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal[14]. Märtsis 2014 sündis poeg Kristjan.

Kanter elab vaheldumisi Tallinnas ja Märjamaa vallas Tiduvere külas.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri