Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres. See piirneb põhjas Kuubaga ja idas Haiti saarega, kus asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.

Jamaica


inglise Jamaica
Jamaica asendikaart
Juhtlause

Out of many, one people

(ee Üks rahvas paljude seas)
Riigihümn Jamaica, Land We Love
Pealinn Kingston
Pindala 10 991 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 2 734 093 (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 248,8 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Charles III
Kindralkuberner Patrick Allen
Peaminister Andrew Holness
Iseseisvus 6. august 1962
SKT 14,768 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5114 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik dollar (JMD)
Usund kristlased (65%), budistid, muslimid[4]
Ajavöönd maailmaaeg -5
Tippdomeen .jm
ROK-i kood JAM
Telefonikood 1-876

Ajalugu muuda

Riigi nimi pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.

Jamaica avastas eurooplaste jaoks Christoph Kolumbus 1494. aastal. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena.

Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast.

Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge inimese kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.

Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.

Majanduse allakäik 1970. aastatel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt Jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile.

Riik muuda

Jamaica on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on Jamaica kuningas (praegu Charles III). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse.

Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaksesindajatekojaks ja senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.

Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.

Haldusjaotus muuda

 
Jamaica
 
Jamaica vallad

Jamaica on jagatud kolmeks maakonnaks ja need 14 vallaks:

Loodus muuda

Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.

Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Statistical Institute of Jamaica
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. EE 15. kd, lk 268.

Välislingid muuda