Dominikaani Vabariik
Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas. Ta piirneb läänes Haitiga.
|
Dominikaani Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Quisqueyanos valientes | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Santo Domingo | ||
| Pindala |
48 671 km² [1]  | ||
| Riigikeel | hispaania | ||
| Rahvaarv |
10 760 028 (2022)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 221,1 in/km² | ||
| President | Luis Abinader | ||
| Asepresident | Raquel Peña de Antuña | ||
| Iseseisvus | 27. veebruaril 1844 | ||
| SKT |
75,932 mld $ (2017)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
7052 $ (2017)[4] | ||
| Valuuta | peeso (DOP) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||
| Tippdomeen | .do | ||
| ROK-i kood | DOM | ||
| Telefonikood | 1-809, 1-829 | ||
Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaator Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.
Riik
muudaPealinn on Santo Domingo.
Haldusjaotus
muudaDominikaani Vabariik on jagatud 31 provintsiks ja Santo Domingo ringkonnaks (Distrito Nacional). Provintsid jagunevad 124 vallaks (municipios, ainsuses municipio). Vallad on teise tasandi poliitilised ja administratiivsed allüksused.
- Azua provints
- Baoruco provints
- Barahona provints
- Dajabóni provints
- Duarte provints
- El Seibo provints
- Elías Piña provints
- Espaillati provints
- Hato Mayori provints
- Hermanas Mirabali provints
- Independencia provints
- La Altagracia provints
- La Romana provints
- La Vega provints
- María Trinidad Sáncheze provints
- Monseñor Noueli provints
- Monte Cristi provints
- Monte Plata provints
- Pedernalese provints
- Peravia provints
- Puerto Plata provints
- Samaná provints
- San Cristóbali provints
- San José de Ocoa provints
- San Juani provints
- San Pedro de Macorísi provints
- Sánchez Ramíreze provints
- Santiago provints
- Santiago Rodrígueze provints
- Santo Domingo provints
- Valverde provints
Rahvastik
muudaSuurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.
Majandus
muudaDominikaani Vabariigi majandus sõltub suuresti turismist.
Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Hispaniola saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.
Põllumajandus
muudaSuurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.
Tööstus
muudaPeamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.
Transport
muudaAutoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.
Riigis on kaks lennujaama.
Laevu on 38, sealhulgas üks konteinerlaev, kaks üldkaubalaeva ja üks naftatanker (2022).[5]
Väliskaubandus
muudaRiigi peamised ekspordiartiklid on seep, banaanid ja puuviljad ning impordiartiklid autod, masinad, toit ja kemikaalid.[viide?]
Turism
muudaTurism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.
1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.
2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejäänud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 miljonit USA dollarit.
Ajalugu
muudaDominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.
Haiti vallutas saare idaosa 1821. Dominikaani vabariik iseseisvus Haiti võimu alt 27. veebruaril 1844.
1916. aastal okupeeris USA armee paariks aastaks Dominikaani Vabariigi eesmärgiga kaitsta ameeriklaste suhkruistandusi Haiti saare idaosas.[6]
Aastal 1930 toimus riigipööre, millega tuli võimule Rafael Leónidas Trujillo.
1937 käskis ta tappa riigis elavad haitilased, mille tulemusena hinnanguliselt 20 000 inimest hukkus.
Aastal 1960 Trujillo lasi tappa teda avalikult kritiseerinud Rómulo Betancourti ja see keeras kogu maailma üldsuse arvamuse lõplikult tema vastu. Trujillo tapeti 30. oktoobril 1961.
Seejärel toimunud presidendivalimistel sai aastal 1962 presidendiks vasakpoolne Juan Emilio Bosch Gaviño, kes kõrvaldati võimult 1963. Võimule tuli kolmeliikmeline tsiviilhunta. Vasakpoolsed jätkasid rahutuste korraldamist ja 24. aprillil 1965 puhkes kodusõda. 1. mail 1965 otsustasid mitmed Ameerika riigid saata Dominikaani vabariiki rahvusvahelised rahuvalvejõud Fuerza Interamericana de Paz. Pärast avaliku korra ja turvalisuse taastamist oli võimul Joaquín Balaguer (1966–1978).
Kultuur
muudaMuusika
muudaRahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.
Sport
muudaDominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/dominican-republic/summaries/#geography.
- ↑ PRIMEROS RESULTADOS PRELIMINARES CENSO 2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "Dominican Republic". The World Fact.
- ↑ Ussing, Troels (12. oktoober 2024). "Osav reklaamimees kukutas banaanide pärast võõrriigi valitsuse". Imeline Ajalugu. Vaadatud 18. jaanuaril 2025.