Dominikaani Vabariik
Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas. Ta piirneb läänes Haitiga.
Dominikaani Vabariik
| |||
![]() | |||
Riigihümn | Quisqueyanos valientes | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Santo Domingo | ||
Pindala |
48 671 km² [1] ![]() | ||
Riigikeel | hispaania | ||
Rahvaarv |
10 403 761 (2013)[2] ![]() | ||
Rahvastikutihedus | 213,8 in/km² | ||
President | Luis Abinader | ||
Asepresident | Raquel Peña de Antuña | ||
Iseseisvus | 27. veebruaril 1844 | ||
SKT |
75,932 mld $ (2017)[3] ![]() | ||
SKT elaniku kohta |
7052 $ (2017)[4] ![]() | ||
Rahaühik | peeso (DOP) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||
Tippdomeen | .do | ||
ROK-i kood | DOM | ||
Telefonikood | 1-809, 1-829 |
Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.
Riik muuda
Pealinn on Santo Domingo.
Haldusjaotus muuda
Dominikaani Vabariik on jagatud 31 provintsiks ja Santo Domingo ringkonnaks (Distrito Nacional). Provintsid jagunevad 124 vallaks (municipios, ainsuses municipio). Vallad on teise tasandi poliitilised ja administratiivsed allüksused.
- Azua provints
- Baoruco provints
- Barahona provints
- Dajabóni provints
- Duarte provints
- El Seibo provints
- Elías Piña provints
- Espaillati provints
- Hato Mayori provints
- Hermanas Mirabali provints
- Independencia provints
- La Altagracia provints
- La Romana provints
- La Vega provints
- María Trinidad Sáncheze provints
- Monseñor Noueli provints
- Monte Cristi provints
- Monte Plata provints
- Pedernalese provints
- Peravia provints
- Puerto Plata provints
- Samaná provints
- San Cristóbali provints
- San José de Ocoa provints
- San Juani provints
- San Pedro de Macorísi provints
- Sánchez Ramíreze provints
- Santiago provints
- Santiago Rodrígueze provints
- Santo Domingo provints
- Valverde provints
Rahvastik muuda
Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.
Majandus muuda
Dominikaani Vabariigi majandus sõltub suuresti turismist.
Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Hispaniola saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.
Põllumajandus muuda
Suurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.
Tööstus muuda
Peamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.
Transport muuda
Autoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.
Riigis on kaks lennujaama.
Laevu on 38, sealhulgas üks konteinerlaev, kaks üldkaubalaeva ja üks naftatanker (2022).[5]
Väliskaubandus muuda
Riigi peamised ekspordiartiklid on seep, banaanid ja puuviljad ning impordiartiklid autod, masinad, toit ja kemikaalid.[viide?]
Turism muuda
Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.
1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.
2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejäänud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 miljonit USA dollarit.
Ajalugu muuda
Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.
Haiiti vallutas saare idaosa 1821. Dominikaani vabariik iseseivus Haiiti võimu alt 27.veebruaril 1844.
Aastal 1930 toimus riigipööre, millega tuli võimule Rafael Leónidas Trujillo.
1937 käskis ta tappa riigis elavad haiitilased, mille tulemusena hinnanguliselt 20 000 inimest hukkus.
Aastal 1960 Trujillo lasi tappa teda avalikult kritiseerinud Rómulo Betancourti.
ja see keeras kogu maailma üldsuse arvamuse lõplikult tema vastu. Trujillo tapeti 30. oktoobril 1961.
Seejärel toimunud presidendivalimistel sai aastal 1962 presidendiks vasakpoolne Juan Emilio Bosch Gaviño , kes kõrvaldati võimult 1963. Võimule tuli kolmeliikmeline tsiviil-hunta. Vasakpoolsed jätkasid rahutuste korraldamist ja 24.aprillil 1965 puhkes kodusõda. 1.mail 1965 otsustasid mitmed Ameerika riigid saata Dominkaani vabariiki rahvusvahelised rahuvalvejõud Fuerza Interamericana de Paz.. Peale avaliku korra ja turvalisuse taastamist oli võimul Joaquín Balaguer (1966–1978).
Kultuur muuda
Muusika muuda
Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.
Sport muuda
Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/dominican-republic/summaries/#geography
- ↑ Maailmapanga andmebaas
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "Dominican Republic". The World Fact.