Vikipeedia

Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas. Ta piirneb läänes Haitiga.

Dominikaani Vabariik

hispaania República Dominicana
Dominikaani Vabariigi asendikaart
Riigihümn Quisqueyanos valientes
Pealinn Santo Domingo
Pindala 48 671 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 10 403 761 (2013)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 213,8 in/km²
President Luis Abinader
Asepresident Raquel Peña de Antuña
Iseseisvus 27. veebruaril 1844
SKT 75,932 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 7052 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik peeso (DOP)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .do
ROK-i kood DOM
Telefonikood 1-809, 1-829

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

Riik muuda

Pealinn on Santo Domingo.

Haldusjaotus muuda

Dominikaani Vabariik on jagatud 31 provintsiks ja Santo Domingo ringkonnaks (Distrito Nacional). Provintsid jagunevad 124 vallaks (municipios, ainsuses municipio). Vallad on teise tasandi poliitilised ja administratiivsed allüksused.

 
Dominikaani Vabariigi provintsid
  1. Azua provints
  2. Baoruco provints
  3. Barahona provints
  4. Dajabóni provints
  5. Duarte provints
  6. El Seibo provints
  7. Elías Piña provints
  8. Espaillati provints
  9. Hato Mayori provints
  10. Hermanas Mirabali provints
  11. Independencia provints
  12. La Altagracia provints
  13. La Romana provints
  14. La Vega provints
  15. María Trinidad Sáncheze provints
  16. Monseñor Noueli provints
  17. Monte Cristi provints
  18. Monte Plata provints
  19. Pedernalese provints
  20. Peravia provints
  21. Puerto Plata provints
  22. Samaná provints
  23. San Cristóbali provints
  24. San José de Ocoa provints
  25. San Juani provints
  26. San Pedro de Macorísi provints
  27. Sánchez Ramíreze provints
  28. Santiago provints
  29. Santiago Rodrígueze provints
  30. Santo Domingo provints
  31. Valverde provints

Rahvastik muuda

Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.

Majandus muuda

Dominikaani Vabariigi majandus sõltub suuresti turismist.

Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Hispaniola saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.

Põllumajandus muuda

Suurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.

Tööstus muuda

Peamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.

Transport muuda

Autoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.

Riigis on kaks lennujaama.

Laevu on 38, sealhulgas üks konteinerlaev, kaks üldkaubalaeva ja üks naftatanker (2022).[5]

Väliskaubandus muuda

Riigi peamised ekspordiartiklid on seep, banaanid ja puuviljad ning impordiartiklid autod, masinad, toit ja kemikaalid.[viide?]

Turism muuda

Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.

1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.

2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejäänud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 miljonit USA dollarit.

Ajalugu muuda

Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.

Haiiti vallutas saare idaosa 1821. Dominikaani vabariik iseseivus Haiiti võimu alt 27.veebruaril 1844.

Aastal 1930 toimus riigipööre, millega tuli võimule  Rafael Leónidas Trujillo.

1937 käskis ta tappa riigis elavad haiitilased, mille tulemusena hinnanguliselt 20 000 inimest hukkus.

Aastal 1960 Trujillo lasi tappa teda avalikult kritiseerinud  Rómulo Betancourti.

ja see keeras kogu maailma üldsuse arvamuse lõplikult tema vastu. Trujillo tapeti  30. oktoobril  1961.

Seejärel toimunud presidendivalimistel sai aastal 1962 presidendiks vasakpoolne  Juan Emilio Bosch Gaviño , kes kõrvaldati võimult 1963. Võimule tuli kolmeliikmeline tsiviil-hunta. Vasakpoolsed jätkasid rahutuste korraldamist ja 24.aprillil 1965 puhkes kodusõda. 1.mail 1965 otsustasid mitmed Ameerika riigid saata Dominkaani vabariiki rahvusvahelised rahuvalvejõud Fuerza Interamericana de Paz.. Peale avaliku korra ja turvalisuse taastamist oli võimul Joaquín Balaguer (1966–1978).

Kultuur muuda

Muusika muuda

Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.

Sport muuda

Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/dominican-republic/summaries/#geography
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ "Dominican Republic". The World Fact.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dominikaani_Vabariik&oldid=6421531"