Vikipeedia

Harilik kakaopuu

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond Haisupuulised Sterculiacea
Perekond Kakaopuu Theobroma
Liik Harilik kakaopuu
Binaarne nimetus
Theobroma cacao
L.
Sünonüümid
  • Theobroma cacao f. leiocarpum (Bernoulli) Ducke
  • Theobroma cacao f. pentagonum (Bernoulli) Cuatrec.
  • Theobroma leiocarpum Bernoulli
  • Theobroma pentagonum Bernoulli
  • Theobroma sativum (Aubl.) Lign. & Le Bey
  • Theobroma sphaerocarpum A. Chev.[1]

Alamliigid ja sordid

muuda
  • T. c. subsp. cacao
    • T. c. var. 'Criollo'
  • T. c. subsp. sphaerocarpum
    • T. c. var. 'Forastero'
  • T. c. var. 'Trintario'.[2]

Botaanilised tunnused

muuda
 
Kakaopuu õied
 
Kakaopuu koos viljaga

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[5]

Levila

muuda

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3]

Saadused

muuda

Kakaopuu peamised saadused on kakaopuu seemned, millest valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna need ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi.[4][6] Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2012. aastal toodeti maailmas kokku 5 miljonit tonni kakaoube ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.[7]

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal[7]
Riik Toodang tonnides Osakaal protsentides
  Elevandiluurannik 1 650 000* 33,0
  Indoneesia 936 300 18,7
  Ghana 879 348 17,6
  Nigeeria 383 000** 7,7
  Kamerun 256 000** 5,1
  Brasiilia 253 211 5,1
  Ecuador 133 323 2,7
  Mehhiko 83 000* 1,7
  Dominikaani Vabariik 72 225 1,4
  Peruu 57 933 1,2
Maailm kokku 5 003 211 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on perekonnas esinenud skisofreeniat või teisi närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakaoallergiat.

Ajalugu

muuda

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.[8]

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502. aastal, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernán Cortési kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlánis 1519. aastal. Cortés ja teised panid tähele, et asteekide valitseja tarvitas suures koguses üht jooki, kuhu lisati vaniljet, kibedat paprikat, teisi pipraid ja kõrvitsaseemneid ning mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544. aastal.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]

Nimi

muuda

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753. aastal Linnaeus, kes andis sellele ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited

muuda
  1. ↑ http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064
  2. ↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak, 2007
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.
  5. ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736
  6. ↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN 978-3-540-69933-0
  7. ↑ 7,0 7,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""]. faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 22.01.2015.
  8. ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=6743497"