Kaugushüpe

kergejõustiku ala

Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.

Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.

Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.

Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.

Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.

Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus.

Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas.

Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.

Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95.

Naiste maailmarekord kuulub tulemusega 7.52 Galina Tšistjakovale.

Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09.

1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5.

1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.

Ajalugu muuda

Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.

Treening muuda

Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool.

Hüppamine muuda

Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda.

Koormuse suurendamine muuda

Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks.

Jõutreening muuda

Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates kehakaalu suurenemist.

Polümeetria muuda

Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu.

Põrkamine muuda

Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal.

Painduvus muuda

Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.

Kirjandus


Kaugushüpe Eestis muuda

10 parimat sportlast muuda

Eesti 10 parimat kaugushüppajat nende isiklike rekordite järgi (välitingimustes). Seisuga 18. juuni 2019.[1]

Tulemus (tuul) Sportlane Aeg
8.10 (+0.3)
8.22 (+3.0)
Nool, ErkiErki Nool 27. mai 1995
15. juuni 1996
8.09A (+2.0) Lepik, TõnuTõnu Lepik 18. oktoober 1968
7.99 (−0.8) Sahk, TõnisTõnis Sahk 3. juuni 2008
7.98 (+0.6) {{{2}}}, Johannes ErmJohannes Erm 6. juuni 2018
7.93 (+1.8) Ivanov, SergeiSergei Ivanov 2. juuni 1990
7.86 (+1.1) Soosaar, PriitPriit Soosaar 24. august 1997
7.86 (+1.6)

7.98 (+2.7)

Hans-Christian Hausenberg 12. juuli 2019

11. juuli 2019

7.85 (+0.7) Kask, RainRain Kask 16. juuni 2013
7.84 (+1.9) Uudmäe, JaanusJaanus Uudmäe 22. mai 2006
7.84 (+1.1) Pärson, GerriGerri Pärson 1. august 2007
7.82 (−1.2) Uibo, MaicelMaicel Uibo 11. aprill 2013

Olümpiamängude medalivõitjad muuda

Mehed muuda

Aasta      
1896 Ellery Clark   6.35 Robert Garrett   6.18 James Connolly   6.11
1900 Alvin Kraenzlein   7.18 Meyer Prinstein   7.17 Patrick Leahy   6.95
1904 Meyer Prinstein   7.34 Daniel Rank   6.89 Robert Stangland   6.88
1908 Frank Irons   7.48 Dan Kelly   7.09 Calvin Bricker   7.08
1912 Albert Gutterson   7.60 Calvin Bricker   7.21 Georg Åberg   7.18
1920 William Petersson   7.15 Carl Johnson   7.09 Eric Abrahamsson   7.08
1924 DeHart Hubbard   7.44 Ed Gourdin   7.27 Sverre Hansen   7.26
1928 Edward Hamm   7.73 Silvio Cator   7.58 Alfred Bates   7.40
1932 Edward Gordon   7.64 Lambert Redd   7.60 Chuhei Nambu   7.45
1936 Jesse Owens   8.06 Luz Long   7.87 Naoto Tajima   7.74
1948 Willie Steele   7.82 Thomas Bruce   7.55 Herbert Douglas   7.54
1952 Jerome Biffle   7.57 Meredith Gourdine   7.53 Ödön Földessy   7.30
1956 Greg Bell   7.83 John Bennett   7.68 Jorma Valkama   7.48
1960 Ralph Boston   8.12 Bo Roberson   8.11 Igor Ter-Ovanesjan   8.04
1964 Lynn Davies   8.07 Ralph Boston   8.03 Igor Ter-Ovanesjan   7.99
1968 Bob Beamon   8.90 MR Klaus Beer   8.19 Ralph Boston   8.16
1972 Randy Williams   8.24 Hans Baumgartner   8.18 Arnie Robinson   8.03
1976 Arnie Robinson   8.35 Randy Williams   8.11 Frank Wartenberg   8.02
1980 Lutz Dombrowski   8.54 Frank Paschek   8.21 Valeri Podlužnõi   8.18
1984 Carl Lewis   8.54 Gary Honey   8.24 Giovanni Evangelisti   8.24
1988 Carl Lewis   8.72 Mike Powell   8.49 Larry Myricks   8.27
1992 Carl Lewis   8.67 Mike Powell   8.64 Joe Greene   8.34
1996 Carl Lewis   8.50 James Beckford   8.29 Joe Greene   8.24
2000 Iván Pedroso   8.55 Jai Taurima   8.49 Roman Ššturenko   8.31
2004 Dwight Phillips   8.59 John Moffitt   8.47 Joan Lino Martinez   8.32
2008 Irving Saladino   8.34 Khotso Mokoena   8.24 Ibrahim Camejo   8.20
2012 Greg Rutherford   8.31 Mitchell Watt   8.16 Will Claye   8.12
2016 Jeff Henderson   8.38 Luvo Manyonga   8.37 Greg Rutherford   8.29

Naised muuda

Aasta      
1948 Olga Gyarmati   5.69 Noëmi Simonetto   5.60 Ann-Britt Leyman   5.57
1952 Yvette Williams   6.24 Aleksandra Tšudina   6.14 Shirley Cawley   5.92
1956 Elzbieta Krzesinska   6.35 MR Willye White   6.09 Nadežda Dvalishvili   6.07
1960 Veera Krepkina   6.37 Elzbieta Krzesinska   6.27 Hildrun Claus   6.21
1964 Mary Rand   6.76 MR Irena Szewinska   6.60 Tatjana Štšelkanova   6.42
1968 Viorica Viscopoleanu   6.82 MR Sheila Sherwood   6.68 Tatjana Tališeva   6.66
1972 Heide Rosendahl   6.78 Diana Yorgova   6.77 Eva Suranová   6.67
1976 Angela Voigt   6.72 Kathy McMillan   6.66 Lidia Alfejeva   6.60
1980 Tatjana Kolpakova   7.06 Brigitte Wujak   7.04 Tatjana Skaško   7.01
1984 Anisoara Stanciu   6.96 Valy Ionescu   6.81 Sue Hearnshaw   6.80
1988 Jackie Joyner-Kersee   7.40 Heike Drechsler   7.22 Galina Tšistjakova   7.11
1992 Heike Drechsler   7.14 Inessa Kravets   7.12 Jackie Joyner-Kersee   7.07
1996 Chioma Ajunwa   7.12 Fiona May   7.02 Jackie Joyner-Kersee   7.00
2000 Heike Drechsler   6.99 Fiona May   6.92 *Tatjana Kotova   6.83
2004 Tatjana Lebedeva   7.07 Irina Simagina   7.05 Tatjana Kotova   7.05
2008 Maurren Higa Maggi   7.04 Tatjana Lebedeva   7.03 Blessing Okagbare   6.91
2012 Brittney Reese   7.12 Jelena Sokolova   7.07 Janay Deloach   6.89
2016 Tianna Bartoletta   7.17 Brittney Reese   7.15 Ivana Španović   7.08









* Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistas kõik Marion Jonesi 2000. aasta OM-il Sydneys saadud tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4×100 m ja 4×400 m) dopingu kasutamise pärast. Tema pronksmedal anti hiljem venelanna Tatjana Kotovale.

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad muuda

Mehed muuda

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Carl Lewis   8.55 Jason Grimes   8.29 Mike Conley   8.12
1987 Rooma Carl Lewis   8.67 Robert Emmijan   8.53 Larry Myricks   8.33
1991 Tokio Mike Powell   8.95 MR Carl Lewis   8.91 Larry Myricks   8.42
1993 Stuttgart Mike Powell   8.59 Stanislav Tarasenko   8.16 Vitali Kirilenko   8.15
1995 Göteborg Iván Pedroso   8.70 James Beckford   8.30 Mike Powell   8.29
1997 Ateena Iván Pedroso   8.42 Erick Walder   8.38 Kirill Sosunov   8.18
1999 Sevilla Iván Pedroso   8.56 Yago Lamela   8.40 Gregor Cankar   8.36
2001 Edmonton Iván Pedroso   8.40 Savante Stringfellow   8.24 Carlos Calado   8.21
2003 Pariis Dwight Phillips   8.32 James Beckford   8.28 Yago Lamela   8.22
2005 Helsingi Dwight Phillips   8.60 Ignisious Gaisah   8.34 Tommi Evilä   8.25
2007 Osaka Irving Saladino   8.57 Andrew Howe   8.47 Dwight Phillips   8.30
2009 Berliin Dwight Phillips   8.54 Godfrey Khotso Mokoena   8.47 Mitchell Watt   8.37
2011 Daegu Dwight Phillips   8.45 Mitchell Watt   8.33 Ngonidzashe Makusha   8.29
2013 Moskva Aleksandr Menkov   8.56 Ignisious Gaisah   8.29 Luis Riveraa   8.27
2015 Peking Greg Rutherford   8.41 Fabrice Lapierre   8.24 Wang Jianan   8.18
2017 London Luvo Manyonga   8.48 Jarrion Lawson   8.44 Rushwahl Samaai   8.32
2019 Doha Tajay Gayle   8.69 Jeff Henderson   8.39 Juan Miguel Echevarría   8.34

Naised muuda

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Halsingi Heike Daute-Drechsler   7.27 Anisoara Stanciu   7.15 Carol Lewis   7.04
1987 Rooma Jackie Joyner-Kersee   7.36 Jelena Belevskaja   7.14 Heike Daute-Drechsler   7.13
1991 Tokio Jackie Joyner-Kersee   7.32 Heike Drechsler   7.29 Larissa Berežnaja   7.11
1993 Stuttgart Heike Drechsler   7.11 Larisa Berežnaja   6.98 Renata Nielsen   6.76
1995 Göteborg Fiona May   6.98 Niurka Montalvo   6.86 Irina Mušailova   6.83
1997 Ateena Ljudmila Galkina   7.05 Níki Xánthou   6.94 Fiona May   6.91
1999 Sevilla Niurka Montalvo   7.06 Fiona May   6.94 Marion Jones   6.83
2001 Edmonton Fiona May   7.02 Tatjana Kotova   7.01 Niurka Montalvo   6.88
2003 Pariis Eunice Barber   6.99 Tatjana Kotova   6.74 Anju Bobby George   6.70
2005 Helsingi Tianna Madison   6.89 Eunice Barber   6.76 Yargelis Savinge   6.69
2007 Osaka Tatjana Lebedeva   7.03 Ljudmila Koltšanova   6.92 Tatjana Kotova   6.90
2009 Berliin Brittney Reese   7.10 Tatjana Lebedeva   6.97 Karin Mey-Melis   6.80
2011 Daegu Brittney Reese   6.82 Olga Kutšerenko   6.77 Ineta Radēviča   6.76
2013 Moskva Brittney Reese   7.01 Blessing Okagbare   6.99 Ivana Španović   6.82
2015 Peking Tianna Bartoletta   7.14 Shara Proctor   7.07 Ivana Španović   7.01
2017 London Brittney Reese   7.02 Darja Klišina ANA 7.00 Tianna Bartoletta   6.97
2019 Doha Malaika Mihambo   7.30 Marõna Behh-Romantšuk   6.92 Ese Brume   6.91

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda