Rahvusvaheline Olümpiakomitee

(Ümber suunatud leheküljelt ROK)

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.

ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis

ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.

ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkoosseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus-Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi.

Reeglid

muuda

Iga isik või organisatsioon, kes kuulub ükskõik mil viisil olümpialiikumisse, on kohustatud täitma olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele.

Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele kuuluvad kõik õigused olümpiasümbolite (olümpialipu, olümpiadeviisi ja olümpiahümni) kasutamise suhtes.

  • ROK-i liikmeks saab olla vaid sellise maa esindaja, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, kusjuures iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is.
  • ROK-i töövormiks on täiskogu istungjärgud, mis toimuvad vähemalt kord aastas.
  • Istungjärkude vahel juhib olümpialiikumist ROK-i täitevkomitee.
  • Täitevkomitee ning kogu ROK-i tegevust juhib ROK-i president.
  • ROK-i töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Nendes keeltes tekkivate tekstiliste erinevuste puhul saab eelistuse prantsuse keel, kui kirjalikult ja selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti.

ROK-i ülesanne on juhtida olümpismi edendamist vastavalt olümpiahartale.

ROK-i eesmärgid

muuda
  1. Ergutada spordi ja spordivõistluste koordineerimist, organiseerimist ja arengut.
  2. Teha koostööd kompetentsete riiklike või eraorganisatsioonide ning võimuorganitega, püüdes sporti suunata inimsuse teenistusse.
  3. Kindlustada olümpiamängude regulaarne pühitsemine.
  4. Osaleda rahu propageerivatel üritustel, tegutseda eesmärgiga kaitsta olümpialiikumises osalevate liikmete õigusi ja võidelda igasuguse olümpialiikumist kahjustava diskrimineerimise vastu.
  5. Toetada sobivate vahenditega naiste osalemist spordi kõikidel tasanditel ja kõikides struktuurides, eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites,lähtudes naiste ja meeste vahelise võrdsuse printsiibist.
  6. Toetada ja ergutada spordieetika esiletõstmist.
  7. Pühendada oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald.
  8. Juhtida dopinguvastast võitlust spordis ja osaleda rahvusvahelises võitluses narkootikumide vastu.
  9. Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist.
  10. Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel.
  11. Julgustada spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja erialane tulevik.
  12. Toetada spordi arendamist kõigi jaoks, mis on tipptasemel spordi üks aluseid, tipptasemel sport annab omakorda panuse spordi arendamiseks kõikide jaoks.
  13. Kanda hoolt, et olümpiamängud oleksid korraldatud tingimustes, mis demonstreerivad vastutustundlikku suhtumist keskkonnaprobleemidesse, ning õhutada olümpialiikumist näitama üles vastutustundlikkust keskkonda puudutavate teemade suhtes, võtta kasutusele meetmeid, et nimetatud suhtumine peegelduks ka tema tegevuses.
  14. Toetada Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA).
  15. Toetada teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele.

ROK-i presidendid

muuda

Rahvusvahelise Olümpiakomitee komisjonid

muuda
  • Olümpiasolidaarsuse komisjon
  • Sportlaskomisjon
  • Olümpiakollektsionääride komisjon
  • Olümpiamängude koordineerimise komisjon
  • Kultuuri ja olümpiahariduse komisjon
  • Eetikakomisjon
  • Töögrupp Naised ja Sport
  • Meditsiinikomisjon
  • Komisjon Sport ja Keskkond
  • Komisjon Sport Kõigile

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda