Jääpall

Jääpall (kasutatakse ka ingliskeelset nimetust bandy) on võistkondlik pallimäng, mida mängitakse jääväljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel. Mõlemas võistkonnas on 11 mängijat. Eesmärk on palli toimetamine vastasmeeskonna väravasse.

Jääpallurid 2011. aasta jaanuaris
Naiste jääpallimäng

Jääpallil on sarnasusi jalgpalli, jäähoki, maahoki ja saalihokiga. Väljak on umbes sama suur kui jalgpalliväljak ning mänguaeg jaguneb kaheks 45-minutiseks poolajaks. Mäng toimub jääl ning mängijad kasutavad jääpallikeppe ja väikest palli.

Erandkorras, kui ilm on väga külm või sajab lund, võib mänguaja lühendada kaheks 30-minutiseks poolajaks.

ReeglidRedigeeri

Sinine: 10-minutine karistus, punane: väljakult eemaldamine

Rahvusvahelistes jääpallireeglites on 18 paragrahvi. Mõningatele gruppidele – näiteks noortele, seenioridele või naistele – on lubatud teha erandeid.[1][2]

Mängijad ja meeskondRedigeeri

Meeskond koosneb kuni 11 mängijast, kellest üks peab olema väravavaht. Vähem kui 8 mängijaga meeskonnal ei lubata mängu alustada.

Mängu ajal tehtavate vahetuste arv ei ole piiratud ning vahetustest ei pea kohtunikule märku andma. Kui sissevahetatav mängija astub jääle enne väljavahetatava mängija jäält lahkumist, toob see kaasa viieminutilise karistuse.

VäravavahtRedigeeri

 
Väravavahil pole jääpallikeppi (pildil väravavaht Emil Paulin Ström 2012. aastal)

Väravavaht on ainuke mängija, kellel on lubatud puutuda palli kätega, aga ainult värava ees asuvas penaltialas. Väravavahil pole jääpallikeppi.

VarustusRedigeeri

Jääpalluri põhivarustuses on jääpalliuisud, jääpallikepp, kiiver, suukaitse ja väravavahil näokaitse. Muude kaitsmete hulka kuuluvad ka põlve-, küünarnuki- ja kaelakaitsmed.

Kahe meeskonna vormid peavad olema lihtsalt eristatavad. Uisud ja kepid peavad olema mängus kasutatavast pallist erinevat värvi.

JääpallikeppRedigeeri

 
Jääpallikepp
 
Palli areng läbi aja (vasakul vanim, paremal uusim)

Jääpallikepp valmistatakse puidust või sellega sarnanevast materjalist. See ei tohi sisaldada metalldetaile ega teravaid osi, sest need võivad kaasmängijaid vigastada. Kepp ei tohi olla palliga sama värvi (oranž või roosa); see ei tohi olla pikem kui 127 cm.

VäljakRedigeeri

 
Standardmõõtmetega väljak

Jääpalliväljaku suurus jääb vahemikku 4050–7150 ruutmeetrit (45–65 m lai ja 90–110 m pikk). Jääpalliväljak on umbes sama suur kui jalgpalliväljak ja märgatavalt suurem kui jäähokiväljak.

Jääpall EestisRedigeeri

Eestis on jääpalli mängitud aastast 1912.[3] Alates 1921. aastast toimusid Eesti meistrivõistlused jääpallis. 1920. aastatel tegi esimesed mängud Eesti jääpallikoondis.

Eestis tegutseb Eesti Jääpalliliit. See on Federation of International Bandy (FIB) liige alates 2002. aastast. http://www.worldbandy.com/

Eesti Jääpallikoondis osaleb taas maailmameistrivõistlustel (WCS Bandy) 2003. aastast.

Info leitav internetist märksõnaga "estbandy"

* Jääpalli info EESTI JÄÄPALLILIIT (et) ESTONIAN BANDY ASSOCIATION (en) FB https://www.facebook.com/estbandy/ e-post: estbandy@gmail.com

Eesti jääpallureidRedigeeri

Jääpall maailmasRedigeeri

 
Rahvusvahelise Jääpalliliidu liikmesriigid

Rahvusvahelisel Jääpalliliidul (FIB) on 27 liikmesriiki.[4]

MaailmameistrivõistlusedRedigeeri

Esimesed meeste jääpalli maailmameistrivõistlused toimusid 1957. aastal. Alates 1961. aastast hakkasid need toimuma üle aasta ja 2003. aastast igal aastal. Kõige rohkem on osalenud 17 maad (2014).

2004. aastal tuli maailmameistriks Soome. Kõik ülejäänud võistlused on võitnud kas Nõukogude Liit, Venemaa või Rootsi.

Esimeseks naiste jääpalli maailmameistriks tuli 2004. aastal Rootsi.

NB! Bandy World Championship

*JÄÄPALL EESTI MEHED

1) 2003 Bandy World Championship (Arhangelsk) = Eesti 8 koht MM (B div. 3 koht 4-st, medal III pronks);

2) 2004 Bandy World Championship (Budapest) = Eesti 10 kohta MM (B div. 5 koht 6-st);

3) 2005 Bandy World Championship (Kazan) = Eesti 11 koht MM (B div. 5 koht 5-st);

4) 2006 Bandy World Championship (Stockholm) = Eesti 12 koht MM (B div. 6 koht 6-st);

5) 2007 Bandy World Championship (Kemerovo) = Eesti 12 koht MM (B div. 6 koht 6-st);

6) 2008 Bandy World Championship (Moskva) = Eesti 10 koht MM (B div. 4 koht 7-st);

7) 2009 Bandy World Championship (Västerås) = Eesti 9 koht MM (B div. 3 koht 7-st, medal III pronks);

*) 2010 Bandy World Championship (Moskva) = Eesti ei osalenud MM;

*) 2011 Bandy World Championship (Kazan) = Eesti ei osalenud MM;

8) 2012 Bandy World Championship (Almatõ) = Eesti 12 koht MM (C div. 1 koht 3-st, medal I kuld);

9) 2013 Bandy World Championship (Vetlanda) = Eesti 11 koht MM (B div. 5 koht 8-st);

10) 2014 Bandy World Championship (Irkutsk) = Eesti 10 koht MM (B div. 2 koht 9-st, medal II hõbe);

11) 2015 Bandy World Championship (Habarovsk) = Eesti 10 koht MM (B div. 2 koht 9-st, medal II hõbe);

12) 2016 Bandy World Championship (Uljanovsk) = Eesti 18 koht MM (B div. 10 koht 10-st, DSQ);

13) 2017 Bandy World Championship (Trollhättan) = Eesti 14 koht MM (B div. 6 koht 10-st);

14) 2018 Bandy World Championship (Harbin) = Eesti 11 koht MM (B div. 3 koht 8-st, medal III pronks);

15) 2019 Bandy World Championship (Vänersborg) = Eesti 9 koht MM (B div. 1 koht 12-st, medal I kuld);

16) 2020 Bandy World Championship (Irkutsk) = Eesti ? koht MM (A div. ? koht 8-st).

*JÄÄPALL EESTI NAISED

Women's Bandy World Championship = Eesti koondis osalenud 2018, 2020 WCS ja mõlemal korral 7 koht MM

OlümpiamängudRedigeeri

Jääpall oli olümpiamängudel demonstratsioonispordialana kavas 1952. aasta taliolümpiamänguddel. Näidisturniirist võttis osa kolm riiki: Norra, Rootsi ja Soome.

2010. aastal teatati, et jääpall on kavas 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis. Seda aga ei juhtunud.

Eesti Jääpalliliit eemaldati EOK liikme staatusest 2013. aastal[viide?], kartes (?) liigseid kulusid vms ning ei ole siiani liikmeks tagasi võetud, kuigi Rootsi ja Soome alaliidud toetasid.[viide?]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri