2014. aasta taliolümpiamängud

2014. aasta taliolümpiamängud olid XXII taliolümpiamängud, mis toimusid 7. veebruarist 23. veebruarini 2014 Venemaal Sotšis. Varem oli Venemaal korraldatud 1980. aasta suveolümpiamängud Moskvas. Sotši oli esimene lähistroopikas taliolümpiamänge korraldanud linn. Samuti on see kõige lõunapoolseim linn Euroopas, kus taliolümpiamängud on toimunud.

Sotši taliolümpiamängude avatseremoonia
Sotši taliolümpiamängude puhul välja antud sajarublane rahatäht

Sotši oli varem taotlenud 2002. aasta taliolümpiamängude korraldamise õigust. Sotši kinnitati olümpialinnaks Rahvusvahelise Olümpiakomitee 119. istungjärgul 4. juulil 2007 Guatemalas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Sotši sai 51 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) sai 47 häält. Esimeses hääletusvoorus sai Pyeongchang 34, Sotši sai 32 ja Salzburg (Austria) 25 häält. Teised kandideerinud linnad olid Jaca (Hispaania), Almatõ (Kasahstan), Sofia (Bulgaaria) ja Bordžomi (Gruusia).

Aprillis 2011 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee lisada olümpiamängude kavva uute aladena naiste suusahüpped, laskesuusatamise segateatesõidu, iluuisutamise ja kelgutamise meeskonnavõistluse ning vigursuusatamise rennisõidu.

2011. aastal valiti 2014. aasta taliolümpiamängude maskottideks jääkaru, lumeleopard ja valgejänes. 500 päeva enne taliolümpiamängude algust valis olümpiamängude korralduskomitee Sotši taliolümpiamängude olümpiadeviisiks "Hot. Cool. Yours." (vene keeles Жаркие. Зимние. Твои.).[1]

OlümpiatuliRedigeeri

Olümpiatuli süüdati 29. septembril 2013 Olümpias. Olümpiatule teekond algas sama aasta 7. oktoobril Moskvas. See läbis 2900 Venemaa linna ja küla ning jõudis Sotšisse avatseremoonia päeval, 7. veebruaril.

Tõrvik läbis 123 päeva jooksul 40 000 kilomeetrit. See läbis oma teekonnal kõiki riigi piirkondi Kaliningradist Tšuktšimaa idaosani. Olümpiatuli jõudis sealhulgas ka põhjapoolusele ja Euroopa kõrgeima mäe Elbruse tippu. Tõrvik viidi ka esimest korda kosmosesse ja Baikali järve. Tõrvikut kandis umbes 14 000 inimest.[2][3]

Olümpiatule olümpiastaadionil süütasid iluuisutaja Irina Rodnina ja jäähokimängija Vladislav Tretjak.

Spordialad ja ajakavaRedigeeri

Olümpiamängudel oli kavas 15 spordiala 98 medalialaga.

    Ava- ja lõputseremoonia         Eelvõistlus         Finaal

Viimane veerg: Finaalide koguarv

2014. aasta taliolümpiamängud ajakava[4] (Finaalide arvuga)
N R L P E T K N R L P E T K N R L P Kokku
Alad/Kuupäev 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23.
Avamine
Bobisõit 1 1 1 3
Iluuisutamine 1 1 1 1 1 5
Jäähoki 1 1 2
Jääkeegel 1 1 2
Kahevõistlus 1 1 1 3
Kelgutamine 1 1 1 1 4
Kiiruisutamine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 12
Laskesuusatamine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 11
Lumelauasõit 1 1 1 1 1 1 2 2 10
Lühirajauisutamine 1 1 2 1 3 8
Murdmaasuusatamine 1 1 2 1 1 1 1 2 1 1 12
Mäesuusatamine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10
Skeleton 1 1 2
Suusahüpped 1 1 1 1 4
Vigursuusatamine 1 1 1 1 1 1 1 2 1 10
Lõpetamine
Medalialasid 5 8 5 8 6 6 6 7 5 6 5 8 6 7 7 3 98
N R L P E T K N R L P M T K N R L P Kokku
Kuupäev 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23.

Osalenud riigidRedigeeri

 
2014. aasta taliolümpiamängudel osalenud riigid. Sinisega on märgitud esmakordselt taliolümpiamängudel osalenud riigid.

2014. aasta taliolümpiamängudel osales rekordiliselt 88 riiki, mis ületas eelmiste Vancouveri taliolümpiamängude tulemuse, kui osalesid 82 riigi sportlased. Sotši taliolümpiamängude tulemuse ületasid omakorda neli aasta hiljem Pyeongchangi taliolümpiamängud, kus osalesid 92 riigi sportlased.

Seitse riiki – Dominica, Ida-Timor, Malta, Paraguay, Zimbabwe, Togo ja Tonga – osalesid 2014. aastal taliolümpiamängudel esmakordselt.

Üks tuntumaid sportlasi Sotši taliolümpiamängudel oli maailmakuulus viiuldaja Vanessa-Mae, kes esindas Taid naiste suurslaalomis.[5]

Osalenud riigid (sulgudes iga riigi sportlaste arv)

Eesti sportlasedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti 2014. aasta taliolümpiamängudel

Eestit esindas olümpiamängudel 25 sportlast.

Laskesuusatajatest osalesid Kadri Lehtla, Darja Jurlova, Grete Gaim, Johanna Talihärm, Indrek Tobreluts, Kauri Kõiv, Roland Lessing, Daniil Steptšenko ja Kalev Ermits.

Murdmaasuusatajatest osalesid Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Algo Kärp, Raido Ränkel ja Siim Sellis. Kahevõistlejatest võistlesid Kristjan Ilves, Han Hendrik Piho ja Karl-August Tiirmaa, suusahüppajatest Kaarel Nurmsalu ja Siim-Tanel Sammelselg.

Mäesuusatajatest kuulusid koondvõistkonda Triin Tobi ja Warren Cummings Smith. Iluuisutamises esindasid Eestit Jelena Glebova naiste üksiksõidus ja Viktor Romanenkov meeste üksiksõidus.

MedalitabelRedigeeri

Olümpiamängude 98 medalialal võitsid medaleid 26 riigi 187 sportlast. Enim medaleid (5) võitis Hollandi kiiruisutaja Ireen Wüst. Enim kuldmedaleid (3) pälvisid Venemaa lühirajauisutaja Viktor An, Norra murdmaasuusataja Marit Bjørgen ja Valgevene laskesuusataja Darja Domračava. Itaalia kelgutaja Armin Zöggeler jõudis medalini taliolümpiamängudel kuuendat korda järjest ja oli esimene sportlane, kes seda suutis.

Taliolümpiamängude medalitabel

  *   Korraldajariik (Venemaa)

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Venemaa* 11 10 9 30
2.   Norra 11 5 10 26
3.   Kanada 10 10 5 25
4.   USA 9 9 10 28
5.   Holland 8 7 9 24
6.   Saksamaa 8 6 5 19
7.   Šveits 7 2 2 11
8.   Valgevene 5 0 1 6
9.   Austria 4 8 5 17
10.   Prantsusmaa 4 4 7 15
11.   Poola 4 1 1 5
12.   Hiina 3 4 2 9
13.   Lõuna-Korea 3 3 2 8
14.   Rootsi 2 7 6 15
15.   Tšehhi 2 4 2 8
16.   Sloveenia 2 2 4 8
17.   Jaapan 1 4 3 8
18.   Soome 1 3 1 5
19.   Läti 1 1 3 5
19   Suurbritannia 1 1 3 5
21.   Ukraina 1 0 1 2
22.   Slovakkia 1 0 0 1
23.   Itaalia 0 2 6 8
24.   Austraalia 0 2 1 3
25.   Horvaatia 0 1 0 1
26.   Kasahstan 0 0 1 1
Kokku 99 96 99 294

Vaata kaRedigeeri

MärkusedRedigeeri

^a India sportlased võistlesid 10. veebruarini olümpialipu all.[6]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Taliolümpiamängud


<  2010 Vancouver  Sotši 2014   2018 Pyeongchang>