Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist. Roosa ei ole spektrivärvus ja roosad toonid võib lugeda punaste värvitoonide hulka. Enamik roosasid toone asub punase, purpurpunase ja valge vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat ja Sõnaveeb defineerib roosat värvust kibuvitsa õie värvi kahvatupunasena[1][2]. Sõna roosa kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[3].

Roosa
Rosa davurica1b.UME.jpg
Mamie eisenhower.gif
0 Scandola Osani JPG6.jpg
Jules Plisson Stade francais 2012-03-03.jpg
Cherry Blossom Spring Sky (4531848988).jpg
Pink gothlolita.jpg
James's Flamingo mating ritual.jpg
Värvi koordinaadid
Hex kood #FFC0CB
Allikas HTML Pink

EtümoloogiaRedigeeri

Roseus on ladinakeelne sõna, mis tähendab "roosiline" või "roosa". Rooma poeet ja filosoof Lucretius kasutas seda sõna, et kirjeldada koidikut oma eepilises poeemis "De rerum natura". Paljudes indoeuroopa keeltes pärineb roosa nimetus samast tüvest, seostudes roosiõiega. Ladina rosa on oski keele kaudu laenatud Lõuna-Itaalia kolooniate kreeka keelest. Kreeka rhodon (aioolia wrodon) tuleneb omakorda aramea sõnast wurrdā, mille aluseks oli assüüria wurtinnu, mis pärines vanapärsia sõnast *warda (vrdl avesta warda, sogdi ward, partia wâr). Pärsia keeles kutsutakse roosat "صورتي", mis tähendab "näo värvi".

SõnavaraRedigeeri

Vastavalt Berlini ja Kay põhivärvinimede teooriale – kui keeles on olemas kaheksa või rohkem värvisõna, siis on olemas eri sõnad lilla, roosa, oranži ja halli tähistamiseks või mõni nende kombinatsioon – kuulub värvinimetus roosa eesti keeles suhteliselt hiliste tulnuksõnade hulka[4].

Sünonüümisõnastik annab roosa vasteteks roosakarvaline, roosikarva, roosiline (jume kohta)[5].

Roosasid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liitomadussõnaga, kus sõna roosa ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla nimetavas või omastavas käändes (nagu puuderroosa, korallroosa, või kommiroosa, titeroosa). Samuti võidakse ette lisada toonikvaliteeti märkiv omadussõna (sügavroosa, erkroosa, kahvaturoosa).

Roosade värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Roosa värvus loodusesRedigeeri

Roosad vääriskividRedigeeri

Roosa värvusega kive võib leida vääriskivide rubiinide, topaaside või safiiride hulgast. Samuti on roosat värvi ehtekividena kasutatavad morganiit, roosakvarts, rodokrosiit, roosa värvusega võivad olla spodumeen, almandiin ja turmaliin (rubelliit). Vääriskoralli toon võib ulatuda soojast oranžikast korallpunasest kuni heleda soojatoonilise korallroosani.

Muud roosad kivimidRedigeeri

Looduses leidub roosa värvusega graniiti, basalti, liivakivi ja marmorit.

Taimede õied ja viljadRedigeeri

Roosa, roosakasvioletne ja lillakasroosa on ühed tavalisemad värvused taimede õite puhul. Ereda värvuse eesmärgiks on peibutada ligi tolmeldajaid, eelistatult tolmeldavad roosasid ja lillasid õisi päevaliblikad[6]. Peamisteks õievärvuste põhjustajateks on flavonoidide hulka kuuluvad antotsüaanid, mis annavad osati värvuse ka viljadele, näiteks küpsele vaarikale.

SeenedRedigeeri

Eesti seente hulgas kannavad täiendit "roosa" kandseente hulka kuuluv roosa kirmik (Peniophora incarnata), kottseen roosa kõrvliudik (Otidea onotica), roosa kärbseseen (Amanita rubescens), roosa liimik (Gomphidius roseus), roosa mütsik (Mycena rosea), roosa tatik (Suillus collinitus), roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus), pilvikulised roosa pilvik (Russula lepida) ja roosa riisikas (Lactarius acris) ning torikuline roosakas tammenääts (Haploporus tuberculosus).

LoomariigisRedigeeri

Eesti lindude nimestikku kuuluvad eksikülalised roosa-kuldnokk (Sturnus roseus), roosakajakas (Rhodostethia rosea) ja roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)[7].

Kunst, käsitöö ja tehnoloogiaRedigeeri

Roosad pigmendid maalikunstisRedigeeri

Enamik roosasid toone on võimalik segada punasest ja valgest värvist koos eri värvusega toonivate lisanditega, nii on inkarnaati segatud peale pliivalge ja kinaveri veel sieenast või ookrist, kuid vahel ka lisatud sinist või rohelist külmema varjundi andmiseks.

Maalikunstis kasutatud roosa värvusega värvipigmente on vaid mõned:

Roosa müraRedigeeri

Roosa müra (inglise keeles pink noise) all mõistetakse elektroonika valdkonnas müra, mille puhul väheneb müra võimsus sageduse kasvamisega võrdeliselt – see tähendab, et madalama sagedusega võnkumisi on vähem kui kõrge sagedusega võnkumisi (valge müra puhul on kõigi sagedustega võnkumisi võrdselt). Igas oktavis langeb võimsus 3 dB. Suur hulk elektroonikaseadmete tekitatud müra on roosa müra, seda leidub ka südame löögirütmides. Roosat müra kasutatakse näiteks elektroonikaseadmete testimisel.[8]

Kasutus ja sümboolikaRedigeeri

Sageli kasutatakse roosat valentinipäeva ja lihavõtetega seoses. Seda kirjeldatakse ka kui armastuse värvi. Lasterõivastuses peetakse Euroopas viimase sajandi jooksul heleroosat tüdrukute ja helesinist poiste värviks; varem pole see seos nii kindel olnud.

Kooskõlas roosa kui "väikese punase" mehelikuma kuvandiga oli Torino Juventuse esimene vorm roosa[9].

Marrakeši linna Marokos on hüütud Roosaks linnaks, kuna paljud sealsed hooned on roosat karva.

2003. aasta revolutsiooni, millega Gruusias tuli võimule president Mihhail Saakašvili, nimetati Roosirevolutsiooniks ning selle sümboliks oli roosa värv.

Roosa värv domineerib Hispaania Léoni provintsi lipul[viide?]. 19922004 määratleti ka Gruusia lipul olevate ristide värv ametlikult roosana (täpse tooni nimetus inglise keeles on Dogwood Rose)[viide?].

VäljendidRedigeeri

Sõna roosa võib piltlikult tähendada liigoptimistlikku, rõõmsat ja muretut, nagu lauses "Ole roosa ja rahulik!". Väljend nägema läbi roosade prillide vihjab liiga optimistlikule maailmanägemisele. Samamoodi tähistab sõnapaar roosa udu reaalsust varjutavaid mälestusi või unistusi[10].

Kõnekeeles võidakse nimetada roosaks poliitiliselt pahempoolsusse kalduvat isikut või organisatsiooni, näiteks sõnapaaris roosa erakond.

ViitedRedigeeri

valge kollane oranž roosa punane roheline sinine lilla pruun hall must Värvused