Ava peamenüü
Briljant on lihvitud teemant

Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim. Enamus vääriskive ei ole lihvimata olekus kaunid. Nad võivad välja näha nagu tavalised kivid, aga pärast kvaliteetset lõikamist, lihvimist ja poleerimist tuleb esile nende värvus, läbipaistvus, läige ja sära. Inimesele tuntud 2000 mineraalist peetakse vääriskivideks ainult umbes 70.[1]

Vääriskivide massi mõõdetakse karaatides. Vääriskive iseloomustatakse järgmiste omaduste alusel: dispersioon, kõvadus, erikaal, sära, refraktsioon, murdepind ja lõhevus. Vääriskivi defekte nimetatakse inklusioonideks.

Vääriskive on ammustest aegadest kasutatud ehete valmistamiseks, uuemal ajal ka optikas ja tööstuses. Lihvitud vääriskive, aga ka neist valmistatud ehteid nimetatakse juveelideks.

Vääriskivil on tihti spetsiifiline nimetus, mis erineb vastava mineraali või kivimi teaduslikust nimetusest[1]. Näiteid:

Sisukord

LiigitamineRedigeeri

Vääriskivide liigitamiseks ei ole ühte konkreetset viisi, vaid mitu, igaüks neist erineva eesmärgiga. Paljud vääriskivid, aga mitte kõik, kuuluvad kristallide hulka ja on jaotatud kristallide süsteemi alusel.

Vääriskivid ja poolvääriskividRedigeeri

Eristatakse vääriskive ja poolvääriskive. Mõisted vääriskivi ja poolvääriskivi põhinevad vanadel lääne traditsioonidel. Tänapäeval peetakse kõiki vääriskive väärtuslikeks, kuna nad on kõik haruldased ja nende kogus on piiratud. Juveliirikunstis hinnatuimate vääriskivide hulka kuuluvad teemant, rubiin, safiir ja smaragd.

Looduslikud kivid ja sünteetilised kividRedigeeri

Vääriskivid võivad olla looduslikud ja sünteetilised ning erineva kuju, värvi ja suurusega. Vääriskivide imitatsioone pigem vääriskivide hulka ei loeta.

Looduslikud vääriskividRedigeeri

Looduslikud vääriskivid on tekkinud loomulikul teel ilma inimese sekkumiseta. Müügis olevad looduslikud vääriskivid on lõigatud ja lihvitud, aga mitte mingil muul viisil täiustatud või muudetud. Töötlemata looduslikud vääriskivid on harulduse tõttu alati kallimad töödeldud ("parandatud") kividest, välimuses pole vaatlusel vahet.

Looduslike vääriskivide töötlemine teatud viisidel aitab nende välimust parandada. Näiteid:

  • Kuumus ja kiiritamine aitavad kivi värvi muuta ja rikastada. Kemikaalide ja kuumutamisega saab vääriskivi välise kihi värvust tugevamaks muuta.
  • Kui kivis on mõrad, siis nende täitmiseks kasutatakse vahasid ja õlisid.
Sünteetilised vääriskividRedigeeri

Sünteetilisi vääriskive nimetatakse ka laboris valmistatud vääriskivideks ja nad on peaaegu igas mõttes looduslike kividega identsed. Näiteid:

Ainus erinevus ongi fakt, et sünteetilised kivid on laboratooriumis ‘'kasvatatud’’. Välisel vaatlusel pole võimalik looduslikku kivi sünteetilisest eristada, aga akrediteeritud gemmoloogialaborid suudavad teha kindlaks, kas vääriskivi on pärit laboratooriumist või on looduslik. Sünteetilist kivi võimaldavad looduslikust eristada vaid mõned väga väikesed sisemised omadused.

Laboris valmistatud vääriskivid on hinnalt odavamad kui looduslikud kivid, aga nende loomiseks kulub ka palju energiat ja seega ei ole nad erinevalt imitatsioonidest sugugi odavad. Laboris valmistatud vääriskivid on sama ehtsad kui looduslikud kivid[2].

Sünteetilisi vääriskive on osatud valmistada alates 19. sajandist[3]. Varasemast ajast pärit ajaloolised juveelid kuuluvad seega kõik looduslike vääriskivide hulka.

Imitatsioonid ehk võltsvääriskividRedigeeri

Hinnalt odav asendus tõelistele vääriskividele on võltsvääriskivid. Võltskivid imiteerivad loodusliku kivi värvi või välimust, koostises ja muudes füüsikalistes ning keemilistes omadustes kokkulangevus puudub. Võltsvääriskivid võivad olla inimese poolt valmistatud, looduslikud või mõnel juhul kombinatsioon mõlemast[2]. Näiteid:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri