Lihv (gemmoloogia)

Lihv on vääriskivi lõikamise ja töötlemise viis, mille eesmärk on ehetes kasutatavate kivide puhul tuua esile vääriskivi läiget, värvust ning optilisi omadusi.

Kordieriit. Vasakul toorkivi, paremal lihvitud kivi

Ümarlihv (A) ja fassettlihv (B):
1. ülapool/kõrgus
2. alapool/sügavus
3. vöö

Briljantlihvi fassetid

Lihvi valik ja selle teostuse kvaliteet on vääriskivi väärtuse hindamisel üks olulisi omadusi (ingliskeelses terminoloogias cut) kivi puhtuse ja värvuse kõrval^[1]. Laias laastus võib lihvitüübid jaotada järgmiselt:

Ümarlihv ehk cabochon- ehk kabašon-lihv – poolvääriskivide toonide vaheldumist ja sillerdamist rõhutav lihvimistüüp, milles sünnib kumeraks lihvitud siledapinnaline kivi^[2].
Fassettlihv – vääriskivide lihvitüüp, mis hõlmab vääriskivide tahkudena lihvimise mooduseid, nagu tahvellihv, rooslihv, briljantlihv, smaragdlihv jne^[2].
Segalihv – segalihvi korral lihvitakse osa kivist ümaralt ja osa tahkudena