Utah
Utah (hääldus eesti keeles [j'uuta], inglise keeles [ʼjuːtɑː]) on Ameerika Ühendriikide osariik. See on üks mägiosariikidest.
| Utah' osariik | |
|---|---|
|
| |
| inglise State of Utah | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 219 887 km² | |
Elanikke: 3 271 616 (1.04.2020)[1]  | |
| Pealinn: Salt Lake City | |
| Lühendid: UT, Ut. | |
 |
Utah piirneb kirdes Wyomingi, idas Colorado, lõunas Arizona, läänes Nevada, põhjas Idaho ja kagunurgas New Mexico osariigiga. Kaks kolmandikku rahvastikust elab Wasatch Fronti linnastus osariigi põhjaosas Wasatchi mäeaheliku läheduses, mille keskpunktiks asub osariigi pealinn Salt Lake City, ülejäänud osariigi suurte avarustega maa-alad on enamjaolt hõredalt asustatud.
Utah sai 4. jaanuaril 1896 USA 45. osariigiks. Osariik on saanud nime juutede indiaanirahva järgi. 1840. aastatel asusid praeguse Utah' osariigi alale mormoonid ning Utah kujunes mormoonide kultuurilise mõju keskmeks. Ka tänapäeval moodustavad mormoonid enam kui poole osariigi rahvastikust.
NimiRedigeeri
Osariik on nime saanud juute indiaanirahva järgi. Ingliskeelne Utah [ʼjuːtɑː] on laenatud hispaania keele vahendusel 17. sajandil mõnest juutede naaberrahva keelest (näiteks hopi yóta, komantši yú’hta, lõunapaiuute yuutaaci); sõna tähendus on teadmata.[2] Juutede endanimetus on núučI, mis tähendab juutet, indiaanlast või laiemas tähenduses lihtsalt inimest.[2]
LoodusRedigeeri
Utah' pindala on 219 887 km². See on pindalalt 13. osariik. Utah maastik on mitmekesine. See asub Kaljumäestiku, Suure nõo ja Colorado platoo kokkupuutekohas. Kolmandiku osariigi pindalast hõlmavad kõrbed ja teise kolmandiku metsad. Osariigis leidub soolakuid ja soolajärvi, millest suurim on Suur Soolajärv. Suurimad jõed on Colorado jõgi ja Green River. Kõrgeim koht on Kings Peak (4123 m), mis asub osariigi kirdeosas Uinta mägedes.
KliimaRedigeeri
Utah's valitseb põõlkõrbeline või ariidne kliima. Talviti on õhutemperatuur sageli alla 0 °C, kuigi mäed peatavad põhjast tulevad külmalained. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Suuremas osas osariigis ida- ja lõunaosas langeb aastas alla 300 mm sademeid, lääneosas 250 mm ja Suure Soolajärve piirkonnas 130 mm. Lumesadu esineb kogu osariigis. Salt Lake City langeb aastas sademeid lumena 143 cm. Mägedes võib aastas sada üle 1250 cm lund ning lumikate võib seal püsida kuni juulini. Äikesetorme esineb aasta harva. 1999. aastal tabas Salt Lake Cityt F2-kategooria tornaado.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Utah's on 48 °C, mis mõõdeti 4. juulil 2007 St. George'is. Madalaim temperatuur mõõdeti Peter Sinksis 1. veebruaril 1985, mil oli −56 °C külma. Madalaim asustatud kohas mõõdetud temperatuur on −45 °C, mis registreeriti 12. novembril 1932 Woodruffis.
KaitsealadRedigeeri
Utah's asub arvukalt looduskaitsealasid. Osariigis asub viis rahvusparki: Archesi, Bryce'i kanjoni, Canyonlandsi, Capitol Reefi ja Zioni rahvuspark. Teised tuntumad kaitsealad on Cedar Breaksi rahvusmonument, Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument, Hovenweepi rahvusmonument, Natural Bridgesi rahvusmonument, Dixie metsakaitseala, Glen Canyon National Recreation Area, Dead Horse Point State Park ja Goblin Valley State Park. Arizona-Utah' piiril asub kuulus Monument Valley (Monumentide Org).
AjaluguRedigeeri
Enne eurooplaste saabumist elasid praeguse Utah' alal paljud indiaanihõimud, teiste seas gošutid, navahod, paiutid, šošonid ja juteed.
Utah' lõunaosa uuris 1540. aastal legendaarse kullalinna Cíbola otsingul hispaanlane Francisco Vásquez de Coronado. 1776. aastal läbis Utah' piirkonda kahe frantsiskaani preestri Atanasio Domíngueze ja Silvestre Vélez de Escalante ekspeditsioon. Seejärel külastasid Utah'd hispaanlastest kaupmehed. 1820. aastatel oli piirkonnas kõige tähtsam karusnahakaubandus. 1824. aastal külastas esimese eurooplasena Suurt Soolajärve Jim Bridger. 1820. aastate teises pooles uuris Utah' piirkonda Jedediah Smith. 1840. aastatel külastasid Utah'd John C. Frémonti juhitud ekspeditsioonid.[3]
Mehhiko iseseisvumisega 1821. aastal läks praeguse Utah' ala Mehhiko koosseisu. USA koosseisu läks Utah 1848. aastal Guadalupe Hidalgo lepinguga. 1847. aastal asusid praeguse Salt Lake City alale mormoonid. 1850. aastal loodi Utah' territoorium, mis hõlmas algselt täielikult või osaliselt üheksa praegust USA osariiki. Praegused Utah' piirid kujunesid välja 1868. aastaks.
1861. aastal valmis Utah's esimese Ameerika Ühendriike läbiva telegraafiliini viimane lõik ja 1869. aastal valmis Utah's esimese Ameerika Ühendriikide läbiva raudtee viimane osa.
Mormoonide religiooni domineerimise tõttu territooriumil osariigiks saamise protsess venis; Utah sai lõpuks USA osariigiks 4. jaanuaril 1896.
Haldus ja poliitikaRedigeeri
Utah' seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 29 liikmelisest Senatist ja 75 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja-aastaseks ametiajaks. 2021. aastast on osariigi kuberner Spencer Cox. Kohtuvõim on jagatud ülemkohtu ja apellatsioonikohtu vahel.
Osariik jaguneb 29 maakonnaks.
Utah's on ülekaalukalt suurem Vabariikliku Partei toetajaskond. Vabariiklased on olnud presidendivalimistel võidukad juba alates 1968. aastast.
RahvastikRedigeeri
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1920 | 449 396 | +20,4% |
| 1930 | 507 847 | +13,0% |
| 1940 | 550 310 | +8,4% |
| 1950 | 688 862 | +25,2% |
| 1960 | 890 627 | +29,3% |
| 1970 | 1 059 273 | +18,9% |
| 1980 | 1 461 037 | +37,9% |
| 1990 | 1 722 850 | +17,9% |
| 2000 | 2 233 169 | +29,6% |
| 2010 | 2 763 885 | +23,8% |
| 2020 | 3 271 616 | +18,4% |
Rahvaarv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 3 271 616. See on elanike arvult 30. osariik. Keskmine asustustihedus on 14,12 in/km².
2017. aasta seisuga moodustasid 90,9% elanikest valged, 2,6% aasialased, 1,5% põlisameeriklased ja 1,4% mustanahalised. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) oli 14%.
Umbes kaks kolmandikku elanikust elab Wasatch Fronti linnastus osariigi põhjaosas Wasatchi mäeaheliku läheduses, peamiselt osariigi pealinnas Salt Lake Citys.
USA statistikaameti andmetel oli Utah 2008. aastal USA kiireimini kasvava rahvaarvuga osariik. 2000. aastatel kasvas osariigi rahvaarv kokku 23,8%. Utah's asuv St. George oli perioodil 2000–2005 USA kiireimini kasvav linnastu.
2010. aasta seisuga elas linnades 90,6% elanikkonnast, millega oli Utah USA osariikidest kaheksandal kohal.[4]
Utah on USA üks usuliselt homogeensemaid osariike. Ligikaudu 60% Utah' elanikest kuuluvad Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse. See asjaolu mõjutab suuresti Utah' kultuuri ja igapäevaelu.
Suurimad linnadRedigeeri
Pikemalt artiklis Utah' linnade loend
| Nr | Linn | Elanikke (2020) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Salt Lake City | 200 567 | Salt Lake |
| 2. | West Valley City | 133 780 | Salt Lake |
| 3. | West Jordan | 116 961 | Salt Lake |
| 4. | Provo | 115 162 | Utah |
| 5. | Orem | 98 129 | Utah |
| 6. | Sandy | 96 904 | Salt Lake |
| 7. | St. George | 95 342 | Washington |
| 8. | Ogden | 87 321 | Weber |
| 9. | Layton | 79 680 | Davis |
| 10. | South Jordan | 77 487 | Salt Lake |
HaridusRedigeeri
Tähtsamad Utah's tegutsevad kõrgharidust pakkuvad kõrgkoolid on Utah' Ülikool, Utah State University, Lõuna-Utah' Ülikool ja Weber State University. Tähtsaim erakool on Brigham Youngi Ülikool.
MajandusRedigeeri
Osariigi majandus on väga mitmekesine. Põllumajandus- ja kaevandussektorit toetavad kerge- ja rasketööstus, rahandus, transport ja turism. Salt Lake City on piirkondlik rahandus- ja kaubanduskeskus ning seal asuvad paljude suurettevõtete kontorid.[3]
Utah' on Ameerika Ühendriikide ainus berülliumikaevandaja. Osariigis asub Binghami kanjoni ehk Kennecotti vasekaevandus, kust on kaevandatud rohkem vaske kui ühestki teisest kaevandusest maailmas. Samuti kaevandatakse osariigis kulda, hõbedat, uraani, molübdeeni ja kivisütt ning ammutatakse maagaasi ja naftat. Utah on ainus osariik, kus toodetakse asfaltiiti.[3]
TransportRedigeeri
Tähtsamad kiirteed on Interstate 15 ja Interstate 80, mis kulgevad läbi Salt Lake City. Salt Lake Citys asub rahvusvaheline lennujaam.
SportRedigeeri
Utah on teine kõige väiksema elanike arvuga osariik, mille spordiklubi mängib Põhja-Ameerika profispordi mõnes viies kõrgeimas liigas. Suurimad spordimeeskonnad on korvpalliklubi Utah Jazz, mis mängib NBA-s ja jalgpalliklubi Real Salt Lake, mis mängib Major League Socceris. Kolledžispordis on populaarne ameerika jalgpall.
2002. aastal toimusid Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud.
SümboolikaRedigeeri
- Tunnuslaul on "Utah, This Is the Place".
- Tunnusloom on kaljumägede vapiti.
- Tunnustants on ruudutants.
- Tunnuslind on järvekajakas.
- Tunnuspuu on ameerika haab.
- Tunnuslill on liilialine Calochortus nuttallii.
- Tunnusheintaim on kõrreline Achnatherum hymenoides.
- Tunnuskala on Clarki lõhe alamliik Oncorhynchus clarki utah.
- Tunnusliblikas on monarhliblikas.
- Tunnusputukas on meemesilane.
- Tunnusfossiil on Allosaurus.
- Tunnuspuuvili on kirss.
- Tunnusvääriskivi on topaas.
- Tunnusmineraal on vask.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
- ↑ 2,0 2,1 Callaway, Donald, Joel Janetski ja Omer C. Stewart. (1986), Ute. Etnonüümi etümoloogia kirjutanud Ives Goddard. Ilmunud teoses Handbook of North American Indians, Köide 11, Great Basin, lk 336–367, peatoimetaja William C. Sturtevant, (Washington: Smithsonian Institution). lk 364–365.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Utah. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 9. september 2021
- ↑ Urban Percentage of the Population for States, Historical. icip.iastate.edu. Vaadatud 7.1.2023
VälislingidRedigeeri