Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
| Kõrrelised | |
|---|---|
 Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
| Sugukond |
Kõrrelised Poaceae |
| Sünonüümid | |
| |
IseloomustusRedigeeri
Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20% maakera maismaast. Kõrreliste hulka kuuluvad tuntud teraviljad nisu, rukis, kaer, oder ning kõik muru- ja heintaimed. Teatud kõrrelised, näiteks aruheinad, kastikud, siidpöörised, helmikad ja stepirohud, on aianduses kasutusel dekoratiivtaimedena.
KirjeldusRedigeeri
KõrsRedigeeri
Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui ka kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kokku kasvanud. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päiderool) või karvaring (näiteks pillirool). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada nn kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.
PähikRedigeeri
Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20[1]); botaaniliselt saab eristada tähki, pööristähki ja pöörist, esineb ka siirdetüüpe.
SõkladRedigeeri
Pähiku alusel paiknevad libled, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3[1]. Kõrreliste õit ümbritsevad sõklad, kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja ohe. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka nn anduri, mis on vastava struktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.
Õied ja viljadRedigeeri
Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga. Kuna kõrrelised on tuultolmlejad, ei vaja nad tolmeldajate ligimeelitamiseks suuri ja värvilisi õisi. Kõrreliste õite värvivalik ulatub beežist pruunini ning oranžist kuldseni. Viljaks on enamasti teris.
Kõrrelised on välisehituselt sarnased lõikheinalistega.
Majanduslik tähtsusRedigeeri
Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse aga nisu, otra, rukist jne.
SüstemaatikaRedigeeri
AlamsugukonnadRedigeeri
- Arundinoideae roogbambuselised
- Bambusoideae bambuselised
- Centothecoideae
- Chloridoideae
- Panicoideae hirsilised
- Pooideae nurmikalised
- Stipoideae
PerekonnadRedigeeri
Alamsugukonda hirsilised kuuluvad näiteks perekonnad:
- mais (Zea)
- riis (Oryza)
- sorgo (Sorghum)
- hirss (Panicum)
- suhkruroog (Saccharum)
Alamsugukonda nurmikalised kuuluvad näiteks perekonnad: